Laupäev ja pühapäev

 

Mu 'päevajälgimispäevik' sai täis ja nüüd proovin kirjutada hästi nunnusse tillukesse
(B6 suurus?) paksu märkmikusse.
Sellega on küll nii, et kuna ta on väikeseformaadiline ja paks, siis ei paku see kirjutavale käele erilist tuge. Sellisel juhul inimesed toetavad käe teisele raamatule, kuid kuna mina kirjutan alati voodis ja süles, pole see eriti võimalik 😅
Näis ... kui ma hakkama ei saa, siis pean märkmikku vahetama, kuid ... see on nii nunnu, et ma tahan vähemalt proovida.

Ma ei pannud tellides tähelegi, et ma juba kasutan sama seeria märkmikku -- eelmise aasta augustist!, kuid normaalses vihikusuuruses (mõlemad on ülemisel pildil), ja ka sellesse on parempoolse lehekülje alumisse serva väga raske loetavalt kirjutada, sest käsi on suurema toetuseta õhus :)


Sellesse suuremasse ma iga päev ei kirjuta ja neid pilte ma siin ei jaga (välja arvatud igakuist lugemisträkkerit), kuna enamik sealolevast tekstist on teiste inimeste asjadest ja sageli lausa kirjade ja sõnumivahetuste ümberkirjutamine ja kui sellest pilte teeksin, näeksid need välja nii:

Kõik tuleks ära udustada :D

---

Viimased leheküljed täis saanud päevikust:

Mul on küll nelja päeva peale jäänud tühje augukesi, mille lähipäevil tsitaatidega täidan :)

Käisin eile sünnipäeval ja sünnipäevalapse ema oli küpsetanud plaadipitsa, mille põhi oli 2,5 cm paksusest muretaignast (? -- ma pole eriline koogiküpsetaja, nii et ma pole 100% kindel, et see on muretainas 😅), nii et see oli rohkem nagu soolane pitsakook ja -- vau! -- mulle NII MEELDIS!, palju rohkem kui tavaline pitsapõhi, kuigi sellel polnud mingit servakoorikut ja muidugi ei saa seda süüa käes hoides, ikka kahvliga. Ja see on nüüd küll asi, mida kindlasti tahan tegema hakata! 
😋🍕😋
Kate oli pea-aegu sama paks, hästi palju kastet PEAL, koos juustulaikudega ... Mulle tundus see palju magusam kui tomatipasta, nii et võib-olla kasutas ta hoopis ketšupit ... ja see meeldis mulle ka! :D
Õnneks on suur lootus, et ükski itaallane mu blogi ei loe ja keegi õudusest vingerdama ei hakka 😅

---

Ja 21. jaanuarist pärit lugemispäevikujupikene, ja olengi jälle tänases päevas tagasi :)

See on ikka veel Bayardi "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud"
Lõbus lugu, kuid mul läheb ilmselt veel kolm päeva enne, kui nii tsitaadipäeviku kui ka trükitud päeviku lõpetatud saan 😅
Olen olnud loru nii lugejana kui lugemispäevikute täitmisega ... Bayardi puhul teeb asja veel keerulisemaks, et ta kordab ennast päris palju, ning mõnikord kõhklen ma pikalt, kas panna üles veel teisigi tsitaate samast asjast, kui need lisavad mõne nüansi või on varasemast naljakamalt väljendatud ... 😅

Oh, millised rängad probleemid! 😁🕮