Ameeriklased ja kohtud

Mu suur rahakott läks paar kuud tagasi katki ja nüüd ma hoian seal kleepse ja märkmeribasid ja muud sellist pahna :)



Hakkasin vaatama USA kohtingusarja "Dates from Hell" ja jättes muu kõrvale -- see kohtussekaebamise-kultuur USA's on ikka hämmastav! Sa kasutad tasuta kohtingulehte!, sulle tundub keegi piisavalt huvitav, et minna temaga kohtuma teie kahe poolt kokkulepitud kohas! ja -- kui kohting lõppeb väga halvasti ---> sa süüdistad äpi/rakenduse loojat nii ennastunustavalt (enese vastutust unustavalt), et kaebad lehekülje -- mitte inimese, kes sinuga halvasti käitus!!! -- kohtusse? Ma saaks aru, kui valik poleks vaba, nii et 'kosjamoor' või 'algo-rütm' valiks sulle partneri, sina ise ei vali! (Black Mirror.)
See kaebus on lapsik, kuid nähes seda nii palju -- püüan jääda avatuks.

Umbes nagu ... kunagi oli tavaline (ka minu!) vastus blogitekstide kriitikale: kui see on minu veebipäevik, siis -- kes tahavad, loevad; kui ma sama (vbl kohendatud) teksti avaldan ajakirjas ja saan selle eest honorari -- siis ma vastutan õigekirja ja (vale?)informatsiooni eest. (Vast ehk koos ajakirja või veebilehega.) 
See pidi olema enesekriitika. Pärast blogtreed olen ma ülivähe kriitikat lugejatelt saanud, kuid Blogree ajal ma täiega mõtlesin, et kui sulle ei meeldi -- mine ära! :D Internetikultuur on 20 aastaga tõesti muutunud. Paremas suunas selles mõttes, et tuleb vastutada oma sõnade eest -- mis iganes seisundis need avaldatud said --, kuid halvemas suunas selles mõttes, et inimesed ei julge enam oma vastuolulisi arvamusi välja öelda või "musta huumorit" teha, sest tõuseb kisa.
Kõige hullem on, kui kahekümnendates kuulsaks saanud 'juutuuber' sunnitakse vabandama asjade pärast, mille ta 12-14-aastasena välja prääksatas lihtsalt trollides ja elu ja inimesi tundma õppida püüdes.






Mäletan hästi, et 20+ aastat tagasi võisin ebamugavat hämmastust tunda, kui keegi avaldas oma veidrusi, näiteks, et teda (meesoost inimene) väga erutab õhupallilil palja noksiku ja munakestega põntsumine -- see staatiline elekter ja pehmus ja värk! Või kui mees on ülierutunud, kandes naistepesu. ( "Kallis, mul on sulle üllatus!" Ja siis ta ilmub vannitoast sukkade, sukahoidja ja minu omadest parema siid-kombineega.) Ma mõtlesin, et see on väga õnnetu olukord, sest ideaalsel juhul: meest erutab tema naissoost kaaslane ilma igasuguste lisa-atribuutideta.

(Üks mees selgitas: "Kui ma tohin neid riideid (sukad, sukahoidja, kombinee) kanda, mu erektsioon on palju tugevam ja kestvam!" Kuid ... naine tavaliselt ei seksi ainult nokuga/erektsiooniga -- ta seksib terve mehega! Mehe valitud kostüümis seks saab olema tehing, ja kui mõlemad sellest aru saavad, on kõik korras; mõistagi osa tehingust on, et naine teeskleb, et ka teda see erutab, või vähemalt on okei! Kui inimesel on seksuaalne fetiš, millest ta pidevalt mõtleb, on see pea-aegu nagu puue: inimene ise näeb ennast normaalsena, kuid teistele on nad tülinaks -- mida nad ei suuda näha, sest nende arusaam normist on nihkes. Kuid samas võib õigustatult väita, et MEIE KÕIGI arusaam normist on nihkes.)



Ma usun, et selle blogi lugejad on pigem täiesti täiskasvanud, nii et tohin öelda, et blogipostitus võib tihti olla nagu püüdliku armunu kohmakas luuletus. 
Ta püüab!
Kas see, mis ta ütleb, on tõsi või ei -- tulevik näitab.
Kuid oleks inetu 'eneseavaldajale' öelda, et "Su lulla on kaka!"? ... kui see ... on. ...? Ma ei kiirustaks seda ütlema.
Samas ma iial ei kiidaks ka tõesti mannetut luuletust! On tohutult palju sõnu ja liigutusi, mida sa saad teha inimese tunnustamiseks, ilma tema "kunstiteost" tunnustamata. Näiteks: "Sa oled nii nunnu/See on nii nunnu!" See võib asendada lauset: "Su luuletus on mannetu, aga ma saan aru, et enda meelest sa püüdsid ja enda meelest sa said millegagi hakkama." Kui mul on kunstilisema päeviku tuju ja näitan neid Väikule /B'le, ta on tihti täiesti hellalt öelnud: " ....... Ja ikka sa püüad! ............." :D
Ma tunnen selles suurt armastust, mis siis, et talle mu päevikud ei meeldi :D



Lõpetasin hiljuti sarja "Only Murders in the Building" (?) (midagi sellist) ja seal oli üks unustuse hõlma vajunud vana-mees-näitleja, kes ... jootraha asemel jättis autogramme 😂
Alguses ma mõtlesin, et ... haletsusväärne! ... Ja edasi vaadates sain aru, et tal tegelikult ka pole üldse raha :D See pole egomaniakaalsus, see on vaesus.
Halb olukord, meesterahva jaoks.
Paremini teades -- inimlik, mitte napakas.



Koristasin riiuleid, vahel libistasin läbi sõrmede päevikuid B koolieelsest ajast ja ... kuna olen hekel veel tõbine, lendas mul turtsatades mahlakaid tatitigusid ninast välja, kui lugesin koolieelse ja kooli alustava VT/B arvamust isetehtud kingitustest; see oli kokkuvõtvalt: sa õpid käsitööd, ja kuni sa tulemusega rahul pole, kingid sa need isetehtud asjad ära TEADES, et isetehtu üle tuleb sotsiaalsete suhtlemisreeglite tõttu eriti tänulik olla. Kui sa õpid päriselt ilusaid asju tegema, siis sa võib-olla enam/alati ei taha neid ära kinkida :D Kuid kui endal piisavalt, et eputada, -- siis, jälle, kingid :)




Kuid kohtingulehe juurde tagasi tulles: kus oli selle saatesituatsioonis pettus ja manipulatsioon firma poolelt?
Kas on kohutav eeldada, et inimesel on omaenda tundetarkus? Kas firma saab vastutada/peab vastutama sinu valikute eest?
Kas tuleks jätta firmad loomata teades, et maailmas on posu ärakasutaid/feikereid?

Olles ülieraklik -------- ma siiski tunnen mõningaid inimesi, kes on olnud erinevates kohtinguäppides. Ma isiklikult ei tunne inimesi, kes oleks üle kahe aasta jäänud kokku kohtinguäpist leitud inimesega. Kuid -- sa ei teadnud oma "deidist"/inimesest, kellega kohtuma läksid kõike, piisavalt -- kas sa oled kindel, et sulle meeldiks, kui TEMA teaks sinust kõike?

Meie Väikuga tegelikult oleme absoluutse avatuse poolt: me arvame, et kui kõik oleks näha, muutuks inimeste arusaam normaalsusest ja tabudest ja kõig elu oleks lihtsam. Nii et jaa -- kiibid sisse kõigile! Vähemalt lastele. Et sa teaksid, kus nad on, kui nad ära kaovad. Kui jälgitavuse tõttu selguvad inimeste halvad harjumused, siis arusaam sellest, mis on normaalne muutub, ja see on kõigile kasulik.

Kui ameeriklase kohta öeldakse "ühiskonna alustala", ma enam-vähem olen kindel, et kodus ta peksab oma naist ja lapsi ja mujal vägistab väikesi poisse :D

Üliinimese teesklemine nõuab pingutust, mis kusagil destruktiivsena valla pääseb.


---

Ma üldse ei taha teed -- ma võtsin topka Vana Tallinnat!

Nii et lihtsalt eilne päevajälgimine:

Algus on eilses postituses -- selle tõttu siin kuupäeva pole :)


Maailm läheb aina paremaks
ja päiksetõus läeb aina varemaks! :)