Ainult pildid, aga muidu läheks postitus liiga pikaks

 Vähemalt kohv on täna olemas ...

Olen nii õnnelik, et otsustasin selle raamatu tellida.

Hästi palju tähelepanu on pööratud sellele, et just ATH-ga inimeste tähelepanu on raske paeluda, niisiis ... milles ma alguses, lehitsedes, nägin lehemahu raiskamist ja liigseid värve, avastasin väga ruttu, et mul on super lihtne sellisel visuaalsel viisil esitatud teksti juurde jääda.
On tõsi, et tekstimahtu on raamatu kohta / leheküljearvude kohta vähe.
Kuid seda on imeliselt kerge lugeda!





Ja olen juba 30 esimese lehekülje juurest saanud uut, väga head infot!
Suurepäraseid näiteid!

Nii et ma loodan, et  selle postituse potentsiaalset AI alarmi ...........
(pean silmas: kogu raamat on ju copyrighti all! ei tohi levitada! ma arvan, et nüüdseks inimesed ei pea enam "kaevu-punnima" :D -- AI annab sellistest 'ärakasutamistest' teada,
-- ei veel?
-- ei enam? :D )
............. võetakse kui raamatureklaami, mitte enda blogi upitamisena.


---

Viimased päevikulehed:











Need õnneristikud on kõige ülemisel pildil pärit pudist pärit.
B'l olid kujunditega "pressrauad" -- enne odavate hiina kleepekate avastamist kasutasin igasugust postkasti-maanduvat sodi, et päevikuid "kaunistada" ( -- ei ütleks, et väga kaunis oli, kuid ... mulle meeldis värvide ja liimidega plökerdada).

Siin allpool kallasin tühjaks saanud küünelakipurgisisu viimased venivad tilgad paberile ja sain sätendava paksu värviga kaetud lehed, millest sain kujundid augurauaga välja lüüa :)
Ristikud on veikleva-sätendava värviga küünelakist siis =)

Muidugi mu lemmikvärv, hallikassinine/sinakashall.
Aga toredamas tujus pisukese sädelusega :D

Teine valgus, teine värv, roheline lausa! :D




Väikul on issu rohelised silmad, kuid mõnes valguses need säravad ja rohetavad nagu ... kuusemetsa pehme niiske sammal, lausa!

Oiiii...

😅

Blogisse ümber tõstes läks värv väga magedaks ...
Ma ei hakka nii loomuliku asja puhul ka 'satureerima' / värve tugevdama, püüdes silmaga nähtavaid värve putitada :) ...

Aga :)
Underi Merilehmade luuletus tuleb meelde, vaadates sedasama fotot arvutifailis või telefonis
(oot! WhatsAppis jäi küll värv samaks! Hmmm ...)

"Nõnda loitis nende rohe,

et sest noormees kohkus kohe --
SELLIST vaadet polnud teist!"
:)
<3

Wow, mul oli nii kiire, aga rääkisin päris palju! :D