Pühapäev, 7. juuli 2024 / alati liig hilja*, muhhahhaa

 Kell on 4:25 -- oleksin varemgi tõusnud, kuid ... jäin magama kolme padjaga 😭 ... nii et mulle tundus, et mu pea murdub otsast, kui istuli tõusen. Mudisin ja masseerisin oma kaela tükk aega ja lõpuks istuli tõustes toetasin seda kahe käega 😭

Täna mängis terve öö vana hea armas "Creep" 💖

Inspirobot abistab mind täna sõnumiga:

😂

Okay. I will be 'beholding'.

😅

Päike on tõusnud, maailm näib magavat ... Hetkel tundub võimatu, et ka tänane päev möödub sebides. 

Oh, okei, seda kirja pannes tundsin, kuidas mu keha hirmust "kokku tõmbub" 😅
Võib-olla peaksin oma toa ukse lukku keerama?... ------ ma ei oska mõelda ega kirjutada, kui pean igasuguste asjadega tegelema.
Oooot. Nii rumal minust. Nagu mittehüplik päevikupidamine oleks tähtsam mu kiisumuside aitamisest... Wow, ma tunnen hetkel end nii halva inimesena 😅
Ja õigusega.

Vähemalt tean ma täna, et on pühapäev.
Alustame sellest.

Pomodoro 25 minutit saab täis, ma võtan teki ümber ja lähen tõusnud päikest tervitama :)


...

Wow! Milline imeilus hommik!!!

Mu ... põrandal on ... pizza: 

Taverna. Rustika.

Me tellime kord kuus kusagilt...gi (😂) toitu ja Mees ei taha mitte kuidagi osaleda nõupidamisel kust tellida. Olin selle osas kärsitu, et ta ei anna oma häält mitte millegi poolt -- vastu on see, et sushi talle ei meeldi, kuid selle kohta ma ju ei küsikski.

Mees pole osanud ise selgitada, miks ta söögikoha valimisel ei osale ... ja ma sain lõpuks ise aru, et ... tema soov ja eelistus ongi see, et meie Väikuga saame toidu kohast, mida eelistame. Ta ei jäta valimata. Ta valib meie soovi. See, et meie saame, mida kõige rohkem tahame, ongi tema toidueelistus.

💔😭💔

Ilus hing.

Hakkan nüüd Kareva "Armuaega" lugema 🙏

"Hammustan huulde; on must, aga mure." :D

"Miski läks puruks, mis ära ei mahtund ..."

Wow, enne raamatu kättevõtmist juba tungivad read, mida selles raamatus võib-olla polegi :D

"Klaasid on tühjad. Ei toodagi lilli." 😂

Now, now ... Go and read something, girl! 😅

---------

Esimene täna loetud rida:
"Me elu on me elu ainus mõte."
💖

Miks kõik on nii ilus?
Kas ma olen selle eest juba maksnud, või alles pean maksma?

💖😭💖

*"Kõik keeled karjuvalasti.
Ma rebin katki kirja,
mis alustasin. Valesti --
ja alati liig hilja."

😭😍🙏

Selle kirjutasin välja juba teismelisena; see on mul alati peas olnud :)

Kuuga pähe ... 😁 ("puuga pähe saanud", öeldakse. Kuid miks mitte ka kuuga ja suuga? 😁) 
Väiku meil on nii õrn ja armas -- on imeline kõrvalt vaadata tema võitlust hirmu ja armuga, kui Venna tibud teda kallistama tormavad ... oh, wait ... Poolvenna L sünnipäeval paar nädalat tagasi vanem (12) tüdruk seekord tegelikult küsis B'lt enne sooja pikka kõva kallit, kas see on okei 💔 Noorem (10) lihtsalt kargas kaissu :)
Mina ise olin õnnest segi, et neid seal kallistada-musitada sain.
Nemad said "suuga pähe", sest nad on minust lühemad, ja põske vastu mu rida pressides olid nende armsad peanupukesed mu musirahele avatud.



Hei, ma kopeerin nüüd midagi tekstifailist :D

Leontsik (noorem, 10 a) küsis, 
"Tädi *karikate emand*, kas sa unustaksid mind ühe tunni pärast?"
Mina (edaspidi siin M): "Ei, tiburaas, muidugi mitte."
Leontsik (edaspidi siin L); "Kas sa unustaksid mind ühe päevaga?"
M tõsiselt: "Ei, linnupoja, sa oled mul kogu aeg meeles!"
L kõhkleb veidi, siis laseb edasi; "Kas sa unustaksid mind nädalaga?"
M: "Ei."
L: "Kas sa unustaksid mind ühe kuuga?"
M: "Ei, kallike ..."
L: "Kas sa unustaksid mind aastaga?"
M: "Ei."
L: "Knock-knock!"
Mina segaduses ... "Kes ... seal on?"
Lontsik super-emotsionaalselt: "JUBA SA UNUSTASID MIND!!!"
😂
Dang, you got me, girl! :D


Wow ... kell pole veel kuuski ... (ega mände).
Viskan selle jutu juba üles :)