Niisama

Täna siiski veel jätan postituse arvutis avatuks ja kirjutan hakitult, päeva jooksul.

---------


Me rääkisime B'ga eile ärisaatest "Dragon's Den" ja sellest, et Peter on 20 aastat samasugune välja näinud, nii et maitsekalt tehtud botox, ja ma küsisin, kas B teab, et botox lihtsalt halvab inimese näolihased? B pakkus selle peale, et nii tore -- kui halvatuks süstitud inimest näkku lüüa, siis ta küsiks: "Kas sa ütlesid midagi?" :D

Täna öösel nägin unes, et olen 56-aastane ja kaalusin botuliinisüstide tegemist :D

Kui ma oleks kuulus, rikas, vananev, ma vist tõesti teeksin neid süste, aga mitte täitesüste. Isegi Madonna sattus käpardist arsti juurde:

-- mida meil, lihtinimestel loota?

Hiljuti käisime kolmekesi maakonnast väljas ja mina istusin bussis tütrega, Mees meie ees. Ja ma koputasin talle tükk aega õlale, et midagi küsida, ja ma nägin, et ta muutub rahutuks, kuid :D --- see kehapool on tal halvatud, tal polnud õrna aimu ka, et ma ta õlale koputan, ... midagi ta siiski justkui tundis, ta lihtsalt ei teadnud kus ja mida! 😅


---

Oh, tänane inspirobot ka, sest praegu näib internet semi-töötavat.

😂
And who the heck wouldn't want that??? 😂

------------

Oh ... Kõige esimene raamat, mis ma Virginia Woolfilt lugesin, oli "Tuletorni juurde" ja ma armusin sellesse nii väga.

"Kas võis olla veel kurvemat nägu? Kuskil pimeduses, päikesevalgusest sügavikku sööstva kuristiku poolel teel tekkis, kibe ja must, võib-olla pisar; kukkus; veed õõtsusid veidi, võtsid ta endasse, ja rahunesid. Kas võis olla veel kurvemat nägu?"

Hakkasin vaatama YT videot tema kirjutamisharjumustest/päevakavast -- teatavasti olen ma ka päevaplaanihull! -- ja ... õnneks ei kesta see läbi terve video, kuid see kirjanik-tüdruk arvab heaks vürtsitada oma teksti laualambi peale laotatud pitstrussikutega ... 😒

Ma saaksin aru, kui ta oleks purjus. Aga ta vist pole...


----

Jälle YT'st

See ei ole meelelahutuslikust telesarjast Catfish; need inimesed töötavad klientide/abivajajatega, kes on tuhaneid, kümneid tuhandeid, enam kui sada tuhat dollarit saatnud 'armupetturile' ja ma kunagi vaatasin absoluutselt iga osa! Kõige rohkem huvitasid mind inimesed, kellel oli edukas karjäär, nad olid intelligentsed, kuid siiski haavatavad! Ja ma arvan, et kõige õudsem on, kui su edukas karjäär on finantsalal, kas siis raamatupidamine, investeerimine, börsivärgid -- see on su tugevaim külg, sa nõustad teisi inimesi raha-asjades ------- ja siis sind ennast tõmmatakse rahast tühjaks?!? -- Õudne.
Ja ma olen palju arukaid inimesi näinud ütlemas, et nad arvasid, et see juhtub ainult "lollidega" ja nemad ei laseks iial end niimoodi kuude kaupa rahast välja petta, kuni see juhtus nende endiga.

See usk maailma kõige ilusamasse armastusse ... on liigutav.

Mingi kirjanik ütles, et me kõik oleme olnud armunud nii, et me ei usu, et kellelgi teisel maailmas on olnud nii tugev ja ilus armastus. Ja kuigi pöörane, olin ma samal ajal ka tõsine tüdruk, nii et kui ma 21-aastasena abiellusin, mul juba oli olnud kaks peikat, kes kangesti abielluda tahtsid -- ja julgesti rääkisid sellest ka teistele nagu see kindlasti saaks varsti olema..., ja ma mõtlesin, et ... ma võin ju olla toredaim tüdruk, keda nemad SENI näinud on, kuid me pole kohe sugugi kokkuklõpsavad nagu magnetid! Ja ma mõtlesin, kui ma nad maha jätan, kas nad tõesti abielluvad kellegagi, kellega neil pole täiuslikku, vaieldamatut klappi? Näiteks kui mina abiellusin Mehega, siis ... ütleme, et 100% asemel on 1 000 000 000% --- ma poleks ka sellel juhul kahelnud ainukestki protsenti, et ma tahan Meest oma kaasaks ja kunagi hiljem oma lapse isaks. Mul ei olnud vaja mitte midagi otsustada, mitte millegi üle järele mõelda -- pole sõnu et selgitada, kui palju kõik muud inimesed Mehe kõrval kahvatusid minu "südame silmis" ja et see pole isegi tähtis. Asi polnud selles, et Mees oleks olnud kõige meeldivam kõigi teistega võrreldes -- teda lähemalt tundma õppides tundus ta mulle lihtsalt AINUS ere inimene :D Nagu kõik teised peikad oles "wannabe'd". 
Nii et ma pole absoluutselt nõus romantiliste filmidega, kus pruut mõned tunnid enne altari ette jalutamist verest välja lööb ja talle öeldakse, et see on täiesti normaalne. Mina ei jõudnud ära oodata, et see juba tehtud saaks :D Sõrmused ostetud, lilled tellitud, söögid tehtud, tseremoonia läbi, vanemad-kasuvanemad võõrustatud ja DONE! Praegu ma ei hakkaks mitte mingeid friiking pruudikimpe otsima, teeks kabinetipulmad ja tähistaks seda erinevate inimestega jooksvalt, kui kokku saame.


--- 

Juba sai piisavalt pikk, panen üles ka ilma kohvi ja päevikuta :)