Mingisugune ... daatum

 Täna tõusin 4:20. Praegu on 4:35 ja päike näib juba tõusnud olevat, las ma tšekin telefonist ...

Jah, päike tõusis 4:18 :)

🌞🌄🌻


Öö läbi käis see kõrvailu -- On The Nature Of Daylight
(olen seda juba jaganud, võib-olla korduvalt ...)

Panen 'volüümi' (volume/helitugevus) nüüd 16-peale ja viin endaga rõdule rõõmustama :)

Wow, linnud muidugi rõkkavad rõõmust, kuid ma kuulen eemalt isegi liiklusmüra ...!

Wuz cold! 😰

Ukaijahh, time to get it on with my "morning pages" notebook, while I listen to this daylight-info :)

Aga kõigepealt Inspirobot: 

Ma mäletan, kuidas keegi hästi veenvalt ütles: "Koer on ka inimene!" 😂

Kuid ma SAAN mõttest aru, lihtsalt ... naljakas ... 😂😅

Filmist Once ...
Keegi võõras tüdruk soovitas seda vaadata blog.tr.ee ajal!
Nägin soovitust ainult selle tõttu, et tema postitus tõusis paremale, enimloetud blogipostituste hulka; vasakul olid väiksemalt KÕIK 'blogipuuga' seotud postitused.

Ma mäletan, et nägin hullu vaeva, püüdes enda blogil seal ilmumast keelata (sinna sai lisada teiste inimeste blogisid ka, ilma nende nõusolekuta!)

Kuid mul on blogipuust väga väga head mälestused; ma ei suuda kujutleda, kuidas ma ilma selleta teiste eestlaste blogisid iial üldse leidnud oleksin.

---

Läksin täna hommikul päevikusse ja ... ma olen millalgi ühe päeva kusagile kaotanud.
(...... -kusalegi? ... Õpetatakse, et -gi ja -ki on kõige lõpus. Oh, ma just täna ütlesin, st tahtsin öelda "kiisumusi", kuid ütlesin "miisukusi" 😭 )

Igatahes, vähe sellest, et ma kusalgi (?😭?) päeva kaotasin...,
-- tõenäoliselt nende pööraste enne-päikest tõusmisehommikutega, nii et ... kui väsin tuttu, ärkan ikkagi hommikul ja enda meelest alustan uut päeva ... --
mul oli täna nii palju kirjutamisi ja jutte (nagu Alice'i imederaamatus, jutiga jutt), et ma peaksin praegu unerohtudest teadvusetuse piiril olema ... Oh ... Võib-olla olengi, ise ju ei tea. Nagu mälukad. Neid tempe tehes -- kuidas saaks inimene teada või uskuda, et ta järgmisel hommikul mitte midagi ei mäleta?

Ma igaks juhuks peaksin lõpetama 😅
Kogemus ütleb, et ma 100% homme ei mäleta, mis ma siia kirjutasin, nii et hommikul ärgates lähen hirmust higiseks, kui mulle meenub, et pärast kella üheksat õhtul midagi postitasin 😅

Muide, ma võin unerohtudega ka kolm tundi usinalt kirjutada igale poole. Tavaliselt kahe tunni pärast jään tuttu, aga mõnikord mitte. Ja viimase tunni sees saadetud jutud koosnevad peamiselt olematutest "sõnadest". Kell on hetkel 22:07 ja ma loodan, et suudan meeles pidada, et täna kusagile mujale ei kirjuta 😭



(--------- nagu eilne, võib ka see postitus olla lünkade ja kordustega; mu tuba on olnud küllaltki läbikäidav viimastel päevadel, ja kuigi minus kobrutab nördimus, ma saan aru, et on vaja olnud. Kuid mõelda ja kirjutada ma niimoodi küll ei suuda, KÕIK läheb KOGU AEG segi.--------)