Kaheksateistkümnenda hommik

 Kell on 6:16 --- ja ma jälle pole eriti maganud ...

Eile öösel juhtus Väikuga minu toas trallates selline asi, et mingi rasvamaoline tiibadega ussike plartsatas mulle arvutisse ja hirmutas mind peast segi. Foobia on mul tegelikult ainult ämblike suhtes, kuid ka kuuejalgsed rasvased koledikud võivad hirmsasti ehmatada. Väikut samuti, kuid ma ei tea, mis uljas meeleolu tal eile õhtul oli -- kui veider paks mutukas klahvidele plärtsatas, siis selle asemel, et arvut rõdult alla visata, asus VT seda jälgandit analüüsima ja kirjeldama mulle, kes ma juba olin hirmust niitsudes üleni teki alla pugenud -- väga selgelt väljendades, et ma ei taha seda õudikut kuulda ega näha. (Pean hetkel peamiselt silmas mutukat, mitte VT'd.)
Saanud aru, et VT naudib oma üürikest vaprust ja minu hirmu, haarasin padja ja teki ning lukustasin ennast vannituppa, olles otsustanud vannis magada. Kuulsin, kuidas VT läks Mehe juurde minu peale kaebama 😁 . Selle tagajärg oli ainult see, et kui ta oma tuppa läks, hiilisin mina Mehe kaissu ja lasin endale mõned tunnid kõrva norsata :D Kui oli täiesti valgeks läinud, julgesin tagasi oma tuppa minna ja läpakat togida, väänata-käänata, et olla veendunud, et see pagana pontsik on punnu pannud. Kell on nüüd 6:39 ... ma püüan suti magada ja siis vaatan, kas tasub üles panna eile kirjutatud joru, mille juures, paraku, pole ei kohvi ega päevikupilte, sest ... Väiku kalpsas siia laiutama niipea kui aru sai, et ma olen ärganud :D

(Oh ... asi näeb ju niimoodi välja, et ma ka täna ei jaksa paberikraamiga tegeleda ... Nojah........, praegu panen mingi kena muusika hästi vaikselt mängima ja püüan oma voodis ka sutsu magada.)

😁 -- kena muusika (ma ei tea, kuidas VT neid vanu laule leiab, aga ...) ...

😅😄😅

Inspirobot ka, siis panen selle postituse üles ja püüan tiba oma voodis magada :)

😂
Kena kuulda! :D