Hmm ...

 "On hea, on hea, nii imeliselt hea!
Miks hõiskab hing, ma isegi ei tea."

:D

Keegi luuletas midagi sarnast :D

Kell on 2:17

Mu kukkurrotitibu leppis oma tuppa magama minemisega, kui keeldusin talle põrandavoodit vooderdamast :D
Mida ma teen selle linnununnuga? Oleme kolmekesi nii kokku-kasvanud ja sarnased ... see on ju imeline, kuid ka ... imelik. Räägitakse, et see on vale, kui koged teise inimese valu ja igatsusi enda omana -- rõõmu nagu küll tohib! 😂

Kuna mina 100% ei suuda magama jääda, kui keegi minuga samas toas on ärkvel, olen ... ääretult tänulik, et mul on mõned aastad olnud omaenda tuba, uksega, mis avaneb koridori, mitte kõrvaltuppa. Olen ääretult neurootiline magaja, heaks tõestuseks lugu, millest kirjutasin mingis varasemas blogis, B ei olnud veel vist kooli läinudki ja mul polnud oma tuba veel palju aastaid! -- Magasin tabletiund, ja mu keha kargas järsku püsti ja jooksis B toa poole, ilma et ma isegi sellest oleks jõudnud aru saada, et ma enam ei maga :D Põnts, mürts, raks: "MIS ON?" :D
------ Oli järjekordne putumutumure. Mu linnupojal on siiani suur hirm lendavate putukate ees. Hääle tugevus on tema jaoks hirmsam kui suurus. Igal juhul ... kell oli neli öösel, Mees "luges" köögis raamatut (oli õllekannu kaissu magama jäänud oma raamatuvirna otsa) ja VT toas oli ... sääsenäru :D Väiku kaalus mingid 15 kilo ja hõljus õhus, kui ta pärast tunniajast hirmunuttu issut tapale palus. Issu ei kurjustanud sugugi, kobistas end laua tagant välja ja läks Väiku tuppa, mis on magamistoaukse vastas, umbes 3-4 meetrit vahet.   90-kraadise nurga all Väiku toa uksest on WC. Minu unerohtudega magav keha viskus olukorda päästma, sest ... Mehe sammud koridoris olid mulle tuttavad, tualettruumi ukse avamine oli tuttav, ma poleks vurrukarvagi liigutanud. Kuid ta ei läinud vetsu. Mu keha vedrutas end voodist välja murest, et Mees ajas uksed sassi ja oleks pissinud Väiku tuppa :D Ma olen näinud purjus inimest omaenda elutoas omaenda palmipotti pissimas, nii et mure on õigustatud :D

Aga jaa ..., kõik need "kasva suureks!", "ole normaalne", "mida sa virised", "sääsk ei söö sind ära!", "kõigil on raske" ei tule ka väsinud suhu, kui näed kleenukest tillulindu, kelle punsunud nägu ja nututuutsudes kramplev keha näitab selgelt, et ta on vähemalt tund aega püüdnud sind mitte segada. Ta teab, et on öö. Ta teab, et ta peab oma vanematel magada laskma. 

Mees aga on fenomenaalne unekott! Kusjuures ta võib 12 korda öö jooksul väga viisakalt ja korralikult pissil käia, ilma eriti ärkamata :D Praegu, kus mul on oma tuba, ma mõnikord keset ööd hiilin tema tuppa ja nihutan end nii lähedale, et tunnen ta soojust ja lõhna, ja siis lihtsalt mõtisklen ja mõnulen seal maailma suurima rahuga -- ta ei ärka! ... :)

Hehe, aga teda päeval kallistades :D ----- ta pole ikka veel uskuma jäänud, et ma tunnen oma käte vahel ära, kui ta on veel alla võtnud! :D Kui seda viimati (nii 3 nädalakest tagasi) ütlesin, siis ta vastas: "Hehehee, vaevalt küll..." ja paar päeva tagasi kaaludes tuli suu ammuli minu juurde ja ütles, appi, mis toimub? -- ma olen veel 4 kilo alla võtnud! (78 kg nüüd siis! -- nagu kuuendas klassis!).
Ma ... ei saanud ju sama üllatunud olla! :D Purskasin naerma ja küsisin, kas ta tõesti ei mäleta, et ma juba ütlesin seda talle? :D



Eee.... Kirjutamise ajal meeleolu nagu muutus ja ma ei oska otsi kokku tõmmata ...

Ja ma mõtlesin, et nüüd on juba 17. juuli ja ma võin võtta tänase Inspiroboti --- ja see tõi mind nukrameelsusest silmapilk kenasti välja :D

😅

Oh, that sounds easy -- no worries then! :D


Kell saab 'koll' :)
Ilusad ajad! =)