Pühapäev, 30. juuni 2024

Vaatasin eilset postitust ...
Oli laupäev, ma tõusin 7:10 ja ütlesin selle kohta: "Omg, ma magasin nii kaua!" :D
Mul oli keskkoolis pinginaaber, kes 'suisel aal' tõusis kell 2 pärastlõunal -- niisiis, kui ta rääkis, mida ta hommikul tegi, võis see vabalt tähendada 2-3-4 pärastlõunal :D
Kujutan ette, et väheste lugejate arust 7:10 laupäeva hommikul on "kaua magamine/ülemagamine" 😅
Lihtsalt olen niru tudija/tuduja ...


---

Üritasin pesumasinas pesta oma suletekki ... (see põhimõtteliselt kuivas restil ära, ma ei visanud seda põrandale nutsu "kuivama"! 😅 )

Ma ... ei tea ... mida ma seda tellides mõtlesin, aga ... selle mõõdud on 2x2 meetrit, nii et see mahub pesumasinasse hirmsa pressimisega, ja kui sealt välja tuleb, on suled nurkadesse vajunud, nii et ma veedan kümneid minuteid seda tekki mudides ja soputades - selle jaoks ta mul siin keset põrandat on: jooga/venituste/trenni asemel ma haaran mingist nurgast, tõstan, sikutan-sakutan, pigistan nagu tühja hambapastatuubi, mudin, peksan ... 😅
Ma ei saa ju ainult tekinurkade all magada! 😭

Pessu pannes ma loomulikult vaatan ilma: see peab olema väga kuum, et selle paksiku ärakuivamisele loota ... noh, et märgadesse sulgedesse hallitus pesa ei teeks...


Aaa, jaa ... kell on hetkel 3:55 :D
 5 unetundi on minu standard, oh... võib-olla isegi pigem ideaal. Ma käisin lasteaias 'sanatoorses rühmas', kus oli võimalus, et sind tuuakse esmaspäeva hommikul ja viiakse reede õhtul koju, kuid ma olin tihti ainuke laps, kes ööseks jäi (samas mõnikord oli meid 5-6!). Mäletan hästi, kuidas ma tunde ärkvel olin; meie rühmatoas oli isegi televiisor, ja kasvatajad vaatasid venekeelset 'Vremjat' - see vist algas kell 9 (või 8?), ja ma oleks seda kasvõi 5 tundi järjest vaadanud, kuid pidin oma raudvedruvoodis tundide kaupa igavusse surema :D Kui lapsi oli rohkem, siis võttis üks öötädi ülevalt kapist "varuraamatuid" (meil oli rühmas kõigile kättesaadav riiul lasteraamatutega -- üleval oli mitu korda rohkem ja mõistagi palju paremas seisukorras raamatuid, et asendada neid, mis ära rikutakse!) -- iga laps sai voodis oma sülle piraka portsu, ja kui see sai läbi lapatud, tohtis portse vahetada! Mina tollal lugesin juba väga soravalt, nii et need õhtud on ... mitte ainult 'meeles', aga ka hinges/südames, olen nii tänulik sellele tädi Marile ... Ja kui oli teine tädi, kuidas ma und oodates igavlevatele lastele tasakesi peast tervet "Väikest Maid" lugesin ("Elas kuskil väike Mai # nelja-aastaseks vast sai # Üsna pai ja illike # hääl kui pajupillike. ### Puhas, viisakas ta oli # teretas, kui võõras tuli # Pesi nägu-käsi hästi, # magama läks siis, kui kästi. ### Kuid tal oli paha viga # ta ei söönud -- teate, mida? # LEIBA põlgas väike Mai # Talle maitses ainult sai. -----------😂😁😂😁😂 --- algus on ikka veel meeles! :D Ja juppe keskelt, lõpust ... # Vareslapsed Kraak ja Vaak # imetlesid: vaat kus saak! :D)

Magamissaalist on mul mitmeid mälestusi, nagu kuidas ma lõunauinaku ajal oma rühmakaaslase nahariba otsas rippuva hamba välja tõmbasin, sest tal endal polnud mitu päeva olnud kindlameelsust ... Ja kuidas kasvataja mulle sünnipäevakaarti tegi, ja me olime kahekesi -- kõik teised olid rühmatoas "söögitädi" valvata ... Kasvataja küsis, mis mu lemmikvärv on, ja ma ütlesin, et ROHELINE, mis on täiesti uskumatu, sest väljaspool loodust pole roheline mind hiljem justkui tõmmanud ... Ma ei usu, et ma olen iial endale rohelisi riideid ostnud, näiteks ...

Aga üks noor ajutine öö-kasvataja viis meid läbi pimedate lasteaiakoridoride lasteaiakööki "to hunt and gather" XD ... see oli nii super-tore: just see, et me ei tohtinud ühtki tuld põlema panna ja lapse jaoks olid koridorid pikad-pikad-pikad :D
Ma ei tea, kas tema endale leidis midagi paremat, kuid meie krabasime pihud täis "krutoone" -- neid ahjus kuldkrõmpsuks pruunistatud saiakuubikuid, mida lasteaias kisselli peale puistati! Ja see oli fantastiline! 💖

Oh, ja ainult üks kord juhtus, et ühele "päevalapsele" ei tuldud järgi ... See peab olema valemälestus, kuid minu meelest kasvataja justkui viis meid mõlemaid ööseks enda koju selgitusega, et tal on kodus telefon ja emal on tema telefoninumber ... Ta elas enam-vähem lasteaia kõrval, oli suvi ... Aga see peab olema valemälestus ...

Ma olen, muide, kuulnud, et on inimesi, kelle mälestused algavad kusagil viienda eluaastaga!
Mul on sellest 'vale-mälu-juhtumist' samast lasteaiast, samast rühmast tohutult palju selgeid varasemaid mälestusi, sealhulgas minu kõige esimesest päevast seal!!!
Ja muidugi kodust ja haiglatest veel varasemaid -- need on selles mõttes kontrollitavad, et mu ema oli renoveerimis- ja mööbeldamishull, nii et kui ma mäletan mööblipaigutusi, on selge, et mul on õigus, ja mul on palju mälestusi ajast enne kaheaastaseks saamist; mu vend sündis minust 1 aasta ja 4 kuud hiljem, ja ma mäletan suurepäraselt tema kojutoomiseaega, tema toitmist ...

(ohjumal: mu ema räägib seda lugu võtmes, kui andestav ja mõistev ta oli, kuid ta saatis mind beebivenda lutipudelist toitma, mil ... mu enda kõht oli nii kohutavalt tühi, et ma toitsin teda ja siis kiiresti sõin ise... -- jälle natuke talle, jälle kiiresti ja palju mulle --- see oli vedel odrajahukört -- väga maitsev, kui on tehtud piimaga ja klimpe pole! -- nii et olin tühja pudeliga kahtlaselt ruttu köögis tagasi, ja beebivend hakkas tagatoas varsti jälle nutma, nii et mu ema sai aru, mida ma teinud olin; -- ta räägib seda juttu ise selle mõttega, kuidas ta mõistis ja kuri polnud, lihtsalt ... ta oleks võinud mulle ka süüa anda, mõtlen ma teda kuulates ...............................................)




Nujaa, eks ma otsin viiekopkased ja ostan prillid nende eest 😁
Ei, tegelikult ma lihtsalt pean neid pesema enne, kui Piiiiitersoni lugema hakkan.
(Oh jumal, ma nii kahetsen, et lubasin endale kallid klaasid panna, aga mis nüüd enam!, ... siiski, ma kahetsen seda umbes seitse korda päevas, sest mul on väiklane hing ... )
Mees õpetas, et mitte seebi, vaid nõudepesuvahendiga tuleb pesta, ja tal on õigus -- väga selge vahe!


Nujah, hakkan nüüd Piiiiitersoni lugema. 12. peatükk pealkirjaga "Kui näed (tänaval/tänava-)kassi, siis peatu ja paita teda. Mimmimii mummumuu, muidugi paitan! Pole mõtet manitsedagi!

Oh, kõigepealt Insporobot! (see ütleb vahel supernaljakaid asju, kuid ma tahan igal hommikul ausalt võtta kõige esimese; --------------------- nalja jaoks tuleb umbes 20 korda plõksida)

Okei ... kuna kell pole veel viiski, ma plõksin naljaka 'motivaatorini':

Oh! :D ... see oli kohe järgmine :D

😂😅😂
Eeeerrrr ... thanks for encouragement, I'll do my best 😅


Wow, ma olen siin laiutanud ja itsitanud nii kaua, et kell on juba 4:26 -- wutta hutša-hatša???

Aeg otsida suured padjad, lainer(? ---- HAI-LAITER??? 😎 ?? --- mis on 'highlighter' eesti keeles? -- märgistamisvildikas??? 😂) ja harilik pliiats, ja lugema hakata :)
Vuappappaa, badibidappa, dabimmammaa, habididappaaaa ...

😁

Võib-olla ma peaksin enne Mehe tuppa hiilima, tema selja-taha pugema ja teda õlast hammustama...?
Aga ma vist ainult nuusutan teda ..., äärmisel juhun lakun ta päikesepõlenud, "narmendavat" õlga ...
Ma vaatan, kui sügavalt ta magab -- uni on kasulik, ei tohi inimeselt und röövida! ... 
😁

Kas ma seda juba jagasin? Ma jätan selle nüüd 'luupima' ...

Did you run away? Did you run away? I don't need to know
If you ran away, if you ran away, come back home
Just come home

Vana mees tahab koju ....;
eks teisedki ....
But dis gurl won't be coming back ...

Aga linnud hõiskavad! 🙏💖🙏



---------------


----

Hayyaaah!


Meil jäid eile Väikuga asjad pooleli, nii et ... ma panen selle jutu juba välja.
Kahtlen, kas saan tänagi päevikutega tegeleda ...