Ei saa üle ...
Ma vahepeal ei vaadanud mingid ... 3 (? --- 2? 5?) aastat Instagrami -- välja arvatud välislinkide kaudu, ja kui ma juba sees olin ja selle asja, mille kaudu tulin, läbi lugesin või üle vaatasin, siis natu vaatasin ka oma feedi, kuid mul ... ehem ... polnud ajumahtu nii värviliste asjade jaoks vahepeal. Ehk ... kui inimestele on insta-skrollimine prokrastinatsioon, siis ... (veel hiljuti!) olid ajad, mil ma oleksin sealt saanud üle-jõu-käivalt palju stimulatsiooni, nii et ... ma ei JAKSANUD Instat vaadata! :D
Nüüd vaatan 3-4 korda päevas, ja olen nii paljusid "follow'nud", et praegugi on mul vist kuus kontot akendes lahti selle pärast, et robotiblokk ei luba päevas üle teatud arvu kontode jälgijaks hakata, nii et ma hoian need lahti, et vahel jälle proovida jälgima hakata 😅 (Pea-aegu kõik on seotud kirjatarvete, päevikute, raamatutega.)
Eile vaatasin kellegi võõra koomiku YT-shorti ja ... ta rääkis mingist naiste mässust ja kuidas suurfirmas naiskolleegideta tööle jäänud mehed olukorda hindasid, anonüümselt. HR-esindaja leidis sealt, et mehed olid väga rahul ja said rohkem tööd tehtud, mis on väga mitmeti vaadatav, kuid see polegi üldse mu hetkefookuses: tähtis on see, et mulle tundmatu koomik-podcaster luges ette meeste arvamusi ja ... nägin tema külalist ainult vilksamisi, kuid tundsin selle kõkutaja juba naeru järgi ära: JP Sears.
Hakkasin seda spiritualisti ja koomikut superlaikima veganeid pilava video pärast -- kusjuures ta ISE OLI VEGAN tollal (ja mina tollal veganlusest huvitatud), ma ei tea, kuidas praegu.
Ja nüüd mõtlesin: "OMG, DŽEI PII!!! <3 <3 <3
Nii ammu pole näinud!!! Olin puhta unustanud inimese!"
Otsisin tema enda YT lehe, et vaadata, kas ta komöödia-šorte teeb?
Teeb küll ja ... YT pole mulle ühtegi soovitanud ...
(Oot, ma vaatan, kas olen tema 'jälgija' endiselt ...
OLEN KÜLL!!!
Aastaid pole teda mulle küljeribalelegi pakutud, ausõna! :D
Imelik ... )
Ma ei vaadanud mitte ühtegi, ainult pealkirju, et millega ta tegeleb;
Ja ... sel ajal kui ma teda vanasti "jälgisin", ta armus mingil järjekordsel "hingelaadal"
(vabandust selle väljendi pärast, nagu ka "tähestikuinimeste" pärast, aga ma pole iialgi ühelgi vuudu-uudu-festivalil käinud, pole iial huvitatud olnud, sest seal on palju inimesi, nii et ma ei jälgi reklaame ja mulle neid ka ei pakuta --- "hingelaada" all ma pean silmas ... kogunemisi ja üritusi, kuhu vaimsed rändurid kokku tulevad, kuid ... ma ei saa eitada, et olles ise olnud üks neist, on mul 'meist' halb arvamus, sest .......... kuigi ma praktiliselt üldse ei puutugi kellegagi kokku, näen vaimsete püüdlejate seas palju ebakindlust, upsakust ja lausa vaenulikku võistlevust. Väikuga rääkides -- me mõlemad tunneme, et kui noormees ütleb, et ta on vegan, siis see on "red flag" -- mitte nii hull, et kohe jooksed minema. Mitte nii hull, et järgmine kohtumine on välistatud. Kuid siiski tugev ohumärk, sest ennast kõvasti piiravad inimesed on reeglina ka teiste suhtes jube kriitilised, manitsevad, ebaautentsed, ja nendega on halb koos olla.
......hehee ... ükskord kohtusin meessoost veganiga (SEE POLNUD KOHTING! :d)
ja mul oli kaasas kraanivesi kokakoolapudelis.
Ta küsis mult: "Kas sa ise jõid seda kokakoolat või...?"
Mina noogutasin sõbralikult: "Jaa! Rummiga!"
Ta pea-aegu hüppas ehmatusest õhku ja küsis üle: "MHH? RUMMIGA?"
:D
Nope.
Punnitajad on kriitilised, ja mitte ainult enda vastu.
No likey!
Ega peagi.
eeeeeeeeeeeee, kusmismus ma jäin......)
Aa, jaa ... "hingelaat" --- ma ei tea, kuidas neid üritusi kutsutakse, kuid: spirituaalsed inimesed tulevad spirituaalsetele 'workshoppidele', lasevad enda aurat pildistada, endale tarokaarte laduda, joovad kristallidega laetud vett ja ostavad unenäopüüdja. Mu jutt kõlab halvustavalt, kuid ma oleks kõigist neist asjust huvitatud, unenäopüüdja mul juba on :D, aga palju inimesi koos on mulle väga raske; ma pole õppinud enda ümber läbistamatut kaitsvat energiamulli looma, millegipärast ... See pole tulnud, ma arvan, et see on minu jaoks õige ... et ma peangi rääkima neist asjust, ja ma ei saaks, kui ma poleks puudutatav ...
Anyway ... JP, koomik-guru ja Amber, jooga-guru kohtusid, armusid ja ma teadsin ka seda, et nad kihlusid ja määrasid juba kindlaks, millal pulm tuleb, kuid pulmade ajal ma enam IG's polnud.
Ilus, seksikas (võistlustants ja jooga, kehakontroll -- mitte blond parukas ja roosa huuleläige), tark naine
-- kole, tark, naljakas mees!
-- mis saaks valesti minna? :)
Kuid nüüd JP kõkutamist kuuldes, selle peale tema YT thumbnaile sirvides ja Instasse kiigates ... uuhh!!! Midagi oli kohutavalt valesti!!! Väga hullusti valesti, nagu ... Hmm.
Amberit ka polnud näha.
Õnneks leidsin ka tema Insta-konto ja ... seal polnud JP'd ... Skrollisin allapoole ja ... nad ongi lahus.
On paare, mille üle olen nii õnnelik, et nad kohtusid -- nende puhul ka.
Nii loogiline oli nende tõmbumine minu jaoks!
See võib tunduda tobe, aga mu vasak ribikorv on füüsiliselt valus, nagu ... miski pressiks nii tugevalt, et see teeb haiget.
Lahkuminek on sageli hea otsus ja ei tühista kooskogetud õnne ja armastust, arengut ja avardumist
(mis VÕIB mõnda aega tunduda hoopis sulgumisena; tunnete inkubatsioon/hibernatsioon on superokei!!!)
Pole loogiline, et ikka on valusalt kahju ... aga on...
... kuigi lahkuminek on nii hea, võrreldes aastatepikkuse vimmakandmise ja igapäevase pettumusega ...
Ja meil Mehega saab augustis 25 aastat abielus oldud ...
Siin on nii palju respekti teise inimeste vajaduste suhtes ja oma õnne eest vastutuse võtmist,
On olnud pettumusi, kuid tülisid mitte, sest ... hmm ...
... võib-olla sellepärast, et Mees põhimõtteliselt jäi 12-aastaselt orvuks, eriti emotsionaalselt täiesti üksi,
ja hakkas ka füüsiliselt üksinda elama 15-aastaselt: kasuisa kolis välja ja jättis talle kahetoalise korteri päris-päriseks; üksi-omamiseks, kui 18 kukub.
Temasse ei kasvanud harjumus panna teisi inimesi enda tahtmise järgi elama.
Ta on self-sufficient :)
Mina õppisin selle ära alles tema pealt, ja kasvatasin nii ka meie tütart, kes on ... SuperIlusHing,
ilusam kui meie Mehega ...
Väikus pole väikluse-raasugi, Mehes ka nüüd enam pea-aegu pole -- minus küll on!
DO pray for my soggy soul, plz! :)
🙏
////Oh ... väga imelik, aga ... mina tundsin end rumalana, kuid meie huvid ja lugemus Mehega klappis nii, et tema tunnustust nähes-tundes, olles temaga kahekesi, ma tundsin end targana. Uhh, ma pean silmas, et ... targa inimese poolt targaks tunnistatuna.
Imelikul kombel esimene raamat, mida me üksteisele tuututasime ("kas mäletad, ta ..." "aga kas polnud nii, et ..." "oo, ja siis...") oli Heinrich Bölli "Iiri päevik" :D, me ei alustanud Dostojevskist...
Mees on öelnud, et ta on ... kokkuvõtvalt, kibe ja ükskõikne inimene, kuid minuga koos olles hakkab talle tunduma, et ta on hingelt ilus, tark ja hea. Kummaline, eks? Nii ilus vedamine, et me kokku saime ... ja oskasime ka jääda, nüüd ei vea miski meid lahku :) ... well ... ka surm mitte, sest Universum on üks olend, mis avaldub ja küllastab ennast separatsiooni kaudu ... aga see on nüüd kull ainult minu, mitte meie pere näägemus.
Comments