Kus on paber? Kus on kohv?

Veider lugu ... Kusagil kaks-kolm nädalat tagasi õnnestus mul lõpuks vabaneda ühest pikaajalisest  ...õõõõõääääööööüüüüüühhhhh 😬😬😬...... koormast, ja ma mõtlesin, et nüüd saan lõpuks uuesti blogima hakata, aga ... :D ... kui ma mõtlen postituse tegemisele, mu peas plahvatavad ja trügivad 5-10 teemat korraga, nii et ma ei saa kirjutada ... Lisades siia juurde, et ma tahan selle blogi tõesti jätta domineerivalt päeviku-piltide-blogiks,eks! ...
Mul on tunne, et mu 'käed on seotud'.


Mu elus on praegu sõnades kirjeldamatult palju nii armastust kui ka kurbust. See on nagu kose all olemine. Ei oska sellest rääkida, hea, et hingata veel oskan! .... -- seda võin küll öelda, et mu enda loodud perega (mina, Mees, meie laps) on kõik kõige ilusamini, et te mõistatama/muretsema ei jääks. Asi pole lihtsalt selles, et ma pole tundnud peret, kus kõik üksteist nii palju väärtustavad ja hoiavad -- mu kujutlusvõime ei küündi nii kaugele, et uskuda, et mingi pere saaks kuidagimoodi olla veel mõistvam, üksteist väärtustavam ja armastavam, kuid tean, et see pole loogiline, lihtsalt mu isikliku kogemuse ja kujutlusvõime vähesus.

See on väga imelik, aga mind lõi rivist välja ka ühe inimese lahutuse lugu, lahutus formaliseeriti ametlikult 19. märtsil, üleeile lugesin... Kes teab, see teab; ta pole minu sugulane, artikkel sellest on tasuline. Ma pole nõus ütlema kes, nii et pole mõtet küsida ka e-maili kaudu. Kes teab, see teab. Kurb ja piinlik lugu neil..., see närib mu südant... nagu füüsiline löök ribide alla... Põnts!


Siiski ... selle esimeses lauses mainitud vabanemise tõttu olen olnud nii õnnelik, tugev, elus ja ilus, et seda võiks lugeda bipolaarsuse maania-episoodiks. Olen elu käigus olnud õnnelik nii nagu ... kuldne mahlakas pirn :D See on suur, aga väga rahulik õnn. Nagu sooja mee vann :D (jah, MEE, mitte VEE.)
Praegu aga olen õnnest pöörane, peast segi 😅 Ei oska mõtteid ja tundeid kirja panna, aga varsti panen.
Hmm... tunnen ikkagi end süüdi praegu, et pole kohvi ega päevikuid-raamatuid mu postituses ...
Hmm...
Valgust pole, kuid püüan pildistada praegust päevikut, mida alustasin aastaid tagasi (aga vist vähem kui kümme) ja jätsin selle kõrvale, kuna seda tuli kirjutamise ajal kahe käega lahti pressida, nii et käekiri on jõle! :D Oh, viimased pool aastat ma tegelikult olengi püüdnud lõpetada neid päevikuid, mille olin jätnud erinevatel põhjustel pooleli ... Lemmeh taake aaa pikko ... (let me take a picture, I meant :D --- igaks juhuks seletan :D )

Nii ilus, onju!?

Ma ei tea, kas see on arusaadav, kuid see pole trükitud muster, kaaned on kangast ja muster on reljeefne! Hmm ... las ma vaatan, kas saan seda näidata 😅

Imeilus päevik, ja ruutude ja joonte asemel on need ... täpikesed, mida armastan üle kõige!

Oi! ... See pole tõsi, tegelikult! Kõige rohkem armastan hästi heleda trükiga ruute, mis pole 5 mm, vaid 3 mm.

Selle päeviku jätsin niisiis pooleli, kuna pidin kahe terve käsivarre muskleid kasutama, et seda kirjutamise ajal lahti hoida, ta on nii 'kinnine' :D -- Kinnisus on minu silmis alati halb, aga südame väljavalamise juures eriti 😁

No ei näe mugav välja, eks? :D

Ma panen ühe laulu ka. Olen üle väga pika aja vaadanud Instagrammi igal nädalal (oi ... vist kahel viimasel 😅), vahel 3 päeva järjest, ja see laul oli ühe naise päevikukirjutamise video taustamuusika, ja kohe meeldis mulle nii väga <3 Olen selle kolmeks ööks 'luupima' pannud ja luubib ka praegu :D
(Hei, kas selle (loop, looping, looper) kohta on eestikeelne sõna, mis oleks kõigile arusaadav? "Panin laulu korduma" ei kõla hästi minu jaoks, võib-olla puht-vokaalses mõttes, nagu mind tõesti nii kohutavalt väga häirib sõna "ARMASTAN" kõla :D --- see kõlab minu jaoks nagu jutt käiks karistamisest, karvustamisest, kraapimisest, ribadeks rebimisest :D ... okei ... okei ... See on freaky, tobe jutt. Never mind, unustage ära! 😅)

Aga selle lauluga on ka nali. Ma pole vajanud selle laulu sõnu näha, nii et ... ma ei tea sõnu, kuid kuna see kummitab mind ... palju päevi ja ma vajan peas huljutamiseks natukenegi sõnu, siis millest sain aru oli: "Holy-moly, me oh my" ja ... ma ei kasuta "tugevaid" sõnu, olen lihtsalt elanud keskkonnas, kus keegi seda ei tee, aga ... see laul on mu peas kedranud kümneid tunde, ja ... mu pea teeb houlimoulile ... napaka riimi:
"Holy-moly, me oh my,
smack this b*tch out of the sky" 😭
Keerleb mu peas kümneid tunde.
Olen 46, ja päris kindel, et sõna b*tch on viimase kolme päeva jooksul mu meelel olnud rohkem kui kogu varasema elu jooksul kokku 😭
Olen jahmunud. häiritud ja segaduses :D Kuid accepting, as always 🙏

Love you guys!

🙏

💖💖💖