Ma ei jõua enam ...
Kui Väiku istus eile sada tundi minu toas ja palus samal ajal netisuhltuse/-nuhtluse minuteid enda jaoks, et vastuseid kirjutada (tal oli vahel vaja minu abi ja/või hinnangut), hakkasin lugema üht Triin Soometsa luulekogu (Armukesed) ja ei suutnud ära imestada, et ma unustasin, et selle kogu (vähemalt esimesed) luuletused on väga spirituaalsed.
Aga siis juhtus, et mulle tuli meelde tõenäoliselt kellegi teise lulla, mis oli umbes nii:
Läbi selle ja tolle, läbi ninnu ja nännu, üle käbi ja kännu ja palju näiteid veel, olen püüdnud tulla, ja lõppes umbes: Ma ei saa, ma ei taha, ma ei jõua enam (vastu) tulla!
Ma arvan, et autor on naissoost ja praegu ... mitte väga vana üldse. Kolmekümnendates, praegu, ma oletan.
Aga see on luuletus, mis minus tohutut ängistust tekitab, see tuleb mulle küll sõnade kaudu, kuid üle sõnade ... kuidagi ... matva tundena. Luupainav-luuletus. Süda potsatab alla ..., ettevaatust, et ise peale ei astu.
Ma tundsin sellest peale midagi leina-sarnast ja polnud enam väga terane kaaslane tibututsule ...
Sellegipoolest -- ilus! Nii et pole hullu. Aga kurb on küll, hehe ... Mjäu!
Lühiduse tõttu valisin kogust selle luuletuse ...
"Enam ei küsi kellegi käest teed
Inimesed juhatavad omaenda kitsale rajale
Nad ei tea muud teed kui see mis lõpeb surmaga."
See on leheküljel 15, ja vist kõik luuletused selleni on olnud spirituaalsed.
Alguses tal ju polnud! Nii et ... huvitav ja ilus selgus.
Ma ei viitsi kohvi teha ...
Niisiis ... ilma kohvita eilse päeviku pildid.
Kui keegi teine teeks pütitäie kohvi, ma võtaks küll! :D
Seda lühikest muusikapala Erik Satielt kuulis vahepeal hästi paljude YT-videote taustal ...
Ilus palake, maitsev muusika-amps :)
Comments