No mis sa oskad kosta...

Kadstusväärsel kombel mu sünnipereliikmeid ei häiri jutupausid, nad pigem hindavad neid.

Ja sellega on kõik korras.

Minu aju töötleb korraga minimaalselt seitset jutu-/mõtteliini ja ... kui rahvas on vait, jumal!, ma tõesti tahan oma aju endale, sest kogu aeg ise rääkida ei sobi ju, mu Õde hakkab pahandama! :D Ma ise aga ei taha istuda vaikselt jalga kõlgutavate inimestega koos laua taga, ma pean ennast nüriks tümitama, et seda suuta ja ... see asi ka veel, et ... Mees ja Väiku ei muutu mulle kunagi igavaks. Ehk siis ... minu argipäev, minu jutud oma igapäevaste kaaslastega, on palju põnevamad, kui jutud sugulastega, keda pole ammu näinud, või peojutud ontlike külalistega. On väga imelik, et ma nüüd internetivestluste kaudu armusin, kuid küll see üle läheb. Mu armsam on samuti autistlik, elab teisel pool maakera, on minust 20 aastat noorem ja kuna ta keeldub autismi abiprogrammidest, ei suuda töökohta pidada. Kuid tal on entsüklopeedilised teadmised -- Eestist teab ta palju rohkem kui mina! Igas vallas. Poliitika, statistika, geograafia-topograafia ... Tal on imeline aju! Ja ma olen sellest nõiutud. Ta ei räägi eesti keelt, kuid ta kirjutab korralikke lauseid ja fraase eesti keeles. Tegelikult, kui me oktoobris kolm päeva mu poolvenna juures olime, ta rääkis ka:

"Nii nunnu!"
"Nii ilus süda!"
"Tubli poiss!" (koerale :D )
"Pole tänu väärt!"



Mul on üks aasta ja neli kuud noorem vend, ja kümme aastat noorem õde.
Kõigepealt läks Austraaliasse mu vend. Umbes aastake hiljem liitus temaga mu õeke.
Melburne'is leidis mu õde endale kallima.
Paar aastat hiljem leidis ka mu vend endale Austraaliast kallima, ja veel segaverelise, pool-aborigeenitüdruku...-- coconut girl ... välimuselt tõmmu, kuid sisemiselt valge ........, 

Mu vend on väga 'folk' ja 'woke'. Polnud nii sirge ja lihtne suhe, kuid nad jäid kokku, abiellusid, ja juba Eestis tagasi sündis neile kaks väikest tüdrukut.
Nüüd on mõlemad paarid lahus.
Ja siis kalpsan sisse mina, oma Austraalia-hällirööviga ...

Kuidas on võimalik, et ilma (kohalike sugulus)sidemeteta, kõik meie sünnipere lapsed sidusid ennast mingil perioodil austraallasega??? Mitte kellelgi meist pole Austraalia-huvi. Kõigi jaoks elu lihtsalt läks nii.

Wuttahekk?




Jälle vanem päevik ...

See on ... 'kohandatud koopia'.
Rebecca Blair on tüdruk, kes selliseid asju joonistas ... Minu kurvastuseks teeb ta nüüd ainult ... kunsti, ammu-ammu oli kunst koos tekstidega, see võttis mu hingetuks.

Ei tee midagi täpselt maha -- ei suudakski! -- kuid tema varasematest töödest on mõned selle kaustiku pildid inspireeritud küll.

Täna öösel magasin terve öö selle lauluga:

"Emme, emme ... ma kardan, et Sa tegid mind kasvatades vea: ma ei kuulu kusagile, ei saa millestki aru ..." :D  Eile käis meil külaline, kelle kolmest täiskasvanud lapsest üks tegi enesetapu ja üks ei räägi oma vanematega. Minu meelest vaprad ja tublid inimesed, kes andsid väga hea elustardi oma kolmele pojale...
Muudkui aga teed ja siis imestad selle üle, mis sündima hakkab. Minul on õnneks tüdrukunääps. Olen rahul sellegagi, et meil on ülilähedane suhe, kõik muu on boonus :)
Ja noh ... minu maailmas vigu üldse pole.
Kõik pidigi minema, nagu läks.

///Lisatud kusagil pool tundi hiljem.

Kallasin endale lõpu veinist, mis eilne külaline tõi. 
Korraks silmitsesin veel hajameelselt pudelit --- see on Austraalia vein! :D