Teisipäev, 13. detsember 2022

Ma olin täna kuidagi väga hajameelne, nii et ainult kaks lehekülge!
Väga tore, sest mulle ei meeldi tegelikult fotodega tegeleda :D
Aga see sinine merelehekülg meeldib väga =)



Kaks raamatut sain täna läbi -- need esindavad ka 'paberit' :)


Tulin öösel kell kaks kohvi ja saiaga köögist ja mõtlesin,
kui väga mul veab, et juustusaia saan just mina, kes ma seda nii väga tahan täna!
Siis sain ise ka aru, et natuke napakas mõttekäik :D






Panen hästi pisikese pildi ka MBB'st.
Ainus inimene, kellel ma kaisus magada olen saanud.
Ja üks väheseid pilte, kus ta vaatab kaamerasse :)






Jonna Jinton 💜





Comments

SG said…
Miks sa inimenstest tüdined? Nad algul peavad sind ju (korraks) siis millegagi ikkagi köitma?

Kas lapsest saab ka tüdineda?
karikate emand said…
Hmm ... Küllap mul hakkab igav nagu lapsel täiskasvanute seltskonnas. Mulle meeldivad juhuslikud kohtumised, asotsiaalid, alkohoolikud, kirglikud ja avameelsed inimesed, kes ei võta ennast väga tõsiselt.

Kui on plaanitud kohtumine, siis kuidagi jutud on samad, naljad on samad, inimesed soovivad jätta endast head muljet küsides õigeid küsimusi ja valides sobivat tooni, soovitakse meeldida jne ... See kõik on nii elutu.

Lastest ,,,
Mingis vanuses lapsed on väljakannatatavad ainult kohvikruusist veini lonksates, neile tuleb tohutult vastu tulla, nendega tempot ja sõnu valida. Jaa, see on suurtega ka tegelikult. Sõnavara kohandamine inimesega, kellega räägid. Kui kokteil sisse visata, siis ei tundu enam oluline, kas lipsab sisse ka võõrkeelne fraas või võõrsõna. Kuid suhtlemine on üks hirmus PÜÜDMINE minu silmis -- mitte ainult mina ei punnita, vaid teine pool ka. Ma ei saa aru, milleks seda teha.

Üks sugulane tegi mulle kunagi etteheite, et ma lollitan nii palju, et ta ei saanudki teada, kuidas meil kõigil tegelikult läheb.
Selliste asjade jaoks on kirjad! :D
Kokku saades peab tore olema, milleks muidu olla nõus veelkord kokku saama?
SG said…
Kas sa Eesti ühiskonnas oskad nimetada mõne avaliku elu tegelase, kes on sinu jaoks kirglik ning avameelne, kes ei võta end väga tõsiselt?

Jüri Nael? Silvia Ilves? Kersti Kaljulaid?
karikate emand said…
See eeldaks ikka intiimsemat seltskonda, ma meediast nähtu puhul küll ei väidaks end kedagi nii hästi tundvat, ja keda ma ise kohanud olen, nimetama ei hakka.

Aga meenub üks vastupidine lugu.
Olin ühel külas ja ta pani käima endast tehtud dokumentaalfilmi.
Mina olin seda näinud, teine külaline oli seda mitu korda näinud ja kolmas külaline jäi viie minuti jooksul magama :D
Mulle see kolmas külaline meeldib :)

Poliitiku töö eeldab, et ta võtab ennast tõsiselt. Pigem raske uskuda, et seal üksainukegi on, kes ennast tõsiselt ei võta :D

Popular Posts