"Hea inimene"

 Tulin üksi (! ma ei käi üksi väljas!!!)  oma kodupiirkonnas üürika poole ja trepikoja lähedal nägin vana naist, kellel oli raskusi oma kompsu ja kepiga. Aeglustasin sammu, et ... kui ta minu trepikotta tuleb, siis ma aitan. Ta oli nii aeglane, et ma ei saanud aru kuhu ta minna tahab, niisiis ma kummardusin alla ja küsisin (... hmm, jah, tobe ...) kas kõik on korras?, kuigi ilmselgelt polnud. Ta küsis, mes? Ja ma küsisin, kas ma saan teda kuidagi aidata? Nüüd ta sai aru..., raputas pead, vaikis veidi ja siis ütles: "Te olete hea inimene!"

Ma ei tea ... See on kuidagi nii nii kurb.

Selline ... 'rutjuv' tunne on ...

Midagi nagu on valesti ...