Segased lood jätkuvad :D
Segaduste aegadel ... ma käitun poes nii peatult, et turvatöötaja kutsutakse mind lähedalt jälgima ... Tavaliselt ma saan sellest aru alles mitu tundi hiljem ... Sest situatsiooni sees oli KÕIK imelik, hiljem mu aju eraldab imelikkuse episoodid üksteisest ...
Aga mõnikord ei taju küll üldse. Näiteks ükskord ma piiksutasin iseteeninduskassas kõik asjad läbi ja seejärel ladusin need kõik lihtsalt kotti! Ilma maksmata. Ajasin ennast sirgu ja heitsin õnneks pilgu ekraanile -- seal oli "asetage toode tagasi alusele" vms ... Seisin ja jõllitasin seda natuke aega. Siis pöördusin, et klienditeenidajat appi paluda ja ta juba seisiski mu selja taga, oli mõnda aega seisnud :D Ma polnud seda üldse märganud ... :D
Mõnikord, kui ma ostan midagi väikest, piiksutan ma selle läbi ja mõtlen, et ma viskan selle kohe kotitaskusse! Ja siis imestan, miks ma järgmist toodet läbi lüüa ei saa, ning kisun midagi kotist välja jälle! :D Loomulikult tuleb valvur mind karmilt silmitsema siis ...
Kuid ma pole kunagi midagi kotti ajanud enne piiksutamist, hea seegi! See on mu suur hirm, teades oma hajameelsust ... Kuidas seda ära selgitada?
Ma vist olen mõelnud, et piiksutatud asi on ostuna ju kirjas juba, ja ma võin selle ära panna, ma ju maksan selle eest ikka, kui see on juba tšekil olemas ... Kui minna 'inimesega kassasse', siis kassatöötaja väikesed asjad lausa annab üles, kassataldriku kõrvale! Pärast piiksu võib kotti ajada küll!
Igatahes, kui seda on juhtunud viimasel ajal rohkem, siis mu keha keeldub voodist välja tulemast, sest mu psüühika püüab mind jamade eest kaitsta, ja lülitab mu tahtejõu välja ... Kohusetunne kahjuks jääb :D -- lihtsalt tahet pole :D Ma tean, et ma peaksin asju tegema, lihtsalt keha ei liigu ...
Minu esimene spontaanne mõte oli: ma tahaks olla igav! :D (Nagu see autistlik reporter vanglas, kuuldes kui selgelt kõik on fikseeritud! :D "I want to be in prison!" :D )
Kuid see pole tõsi.
Ma ikka edasi olen pigem hull kui igav ...
Segastel aegadel tundub nüridus ahvatlev, järsku.
Aga ikka mitte päris ...
Ma mäletan, kui Jordan Peterson rääkis Põhja-Koreast põgenenud tüdrukuga (Yeonmi Park) ... YouTube'i vestlus. Nad mõlemad nutsid.
Ma mäletan, kui suur süütunne sellel tüdrukul oli meenutades, kuidas ta nägi tänaval suremas meest, kelle sisikond oli osaliselt teele voolanud, ja ta ütles, et ta ei tundnud midagi, lihtsalt kõndis edasi, ja Peterson ettevaatlikult selgitas, et see on normaalne reaktsioon tohutus stressiolukorras ja see tüdruk on üle ja üle tõestanud, kui hooliv ja tundlik ta on. Nii et ... pole sotsiopaat! :D
Ja Peterson omakorda nuttis, kui tüdruk rääkis, kui kinnine on tema üllatuseks USA ülikoolide mentaliteet. Ta sai pahandada feministist professori käest, kes nägi teda naeratades tänavat ukse lahtihoidmise eest. Et ta annab oma jõu ära, kui laseb end nii "teenindada". Ja tüdruk mõtles ...: "Ka mina hoian teistele inimestele ust lahti, ja üldse mitte selleks, et nende jõudu või uhkust ära võtta..." Kuid ta ei tundnud, et on turvaline seda tõde välja öelda.
Seal oli cancel-culture vohamas ... Ja see on vastupidine vabamõtlemisele, mis PEAB Petersoni arust ülikoolis olema, ja mida ülikool peaks toetama. Peterson nuttis kurbusest ja häbist, kuuldes, kuidas läbinisti ajupestud Põhja-Koreast pärit tüdruk ütleb, et USA ülikoolid on vabamõtlemise vastu!
Eee ... jeee ... Nüüd on mul täielik mõtteauk, nii et ... taa-daa! :D
Oh, ei, ma otsin ...
Jordan Petersoni on vist kõik juba näinud :D
Ma ikka ei saa, paneme ikka Petersoni pildi ka üles! :)
Comments