Detsember ja jaanuar ...

Need kuud on veidi ... 'delirioossed', kas pole...?

Need võiksid kesta justkui 1 päev või justkui 1 aasta - kustkandist vaadata, ei saagi sotti ...

Minu jaoks on need olnud veidrad, alati..., mõnel aastal tavalisest rohkem :D (me Mehega ei suutnud vastastikust tõmmet enam salata detsembrikuus 1998, ja Mees sai insuldi detsembrikuus 2013, näiteks ...) ... Radikaalsed elumuutused ...

Olen nii palju Messengeris jahvatanud selles detsembrikuus, et pole blogi jaoks sõnu jäänud ja ... ma vihikutesse ka ei kirjuta palju! Peamiselt unenäod, kuid need on mul nii tihedalt inim- ja kohanimesid täis pikitud, et tuleks hägustada. Nii et ... ma hakkan 1. jaanuaril (oletatavasti, sest ma tahan teha koondava kausta terve 2022. aasta kohta: unenäod, päevaplaan, mida kuulan-vaatan-loen, muidumõtted, korjatud tsitaadid ja (prinditud, välja lõigatud, kleepeka-) pildid) uue hooga pihta.

Ja polegi tundnud jagamisvajadust, välja arvatud selle NALJAklipiga --- ja mina vajasin tõestust, et see on näitlemine, sest minu jaoks on see nii täiuslikult autistlik, et näitleja ei "tohiks" sellega hakkama saada...

Ma uskusin, et järgnev klipp on tõsi, ja tehtud puuetega inimeste ühiskonda rehabiliteerimise aktsiooni käigus .... et võtame autistliku reporteri!

Ma jagasin seda kolmele inimesele, nagu see oleks tõsi, sest ma ise arvasin, et on ...

😅

Mu ammusemad lugejad teavad, et ka mina olen päevarutiinis kinni, autistlik, turvamustreid loov ja selle tõttu unistanud erijuhtumitevabast vangla üksikkongielust :) Paar mu lugejat on öelnud, et neil on sama unistus! :D

Nii et ... mina kohe uskusin!

Tundus nii aus ja sedamoodi, nagu mina mõtlen: hästi vähe ja kogu aeg sama, paluks! :D

--

Loodan, et kohanete praeguse veidra maailmaga ... Minusugustele ärevikele on kohanemine ilmselt kergem, sest õõnes hirm/ebakindlus/valestiolemisetunne on meie normaalne seisund. Loodan, et te pole kedagi kaotanud ja eriti usku, armastust ja lootust ... Jõulumusid! :) Love you lots and lots and lots! <3