Neljapäev, 4. november 2021

 Kui ma just parasjagu ei maga või jooke oma uutesse arvutitesse ei kalla, meeldib mulle tundide kaupa istuda täpselt ühe koha peal, arvuti ees voodis. Ma ei pea arvutiga tegelema, võin lihtsalt hajameelselt migisse punkti vahtida ja 'varukat mäluda' nagu keegi kunagi kusagil ütles..., mind võlus see kohe..., rohkem veel kui "sa sikutasid õla küljest villast kampsunit" (või noh, ... nii on see minul meeles ...).

Üldiselt ma võin kaheks tunniks voodist välja ka saada, et käida duši all, teha süüa või natu koristada. Siis on mul sellised ... aktiivsed vooditunnid ka, kus ka kogu paberikraami enda ümber kogun ja päevikuid teen, Väikuga juttu ajan või niisama nätsutan ja käpin oma lemmikasju ... Ja siis on tunnid, kus ma juba olen ülestimuleeritud ja tahan, et kõik oleks paigal, vait või ette teada rütmiga - iga laul 'luubib'/kordub vähemalt tunni, ja selle seisundi segamine on mulle üsna raske. Mul on tugev vastumeelsus ka ise ennast liigutada, või ise häält teha -- see tundub liig.

No ja praegu istusin üle tunni üht laulu kuulates, päevik kintsu all ja järsku mõtlesin, et ma ei pea ilmtingimata enne kohvi tegema, kui päevikupilte teen. Ma võin ju samas kohas istudes need teha vahepeal! See pole mingi püha toiming, mida tuleb alati risti või Jeesuse kuju all tähtsamaks teha ...




Täna on mul kaks laulu ...




















Hope There's Someone

Antony and the Johnsons

 

 

Hope there's someone

Who'll take care of me

When I die, will I go

 

Hope there's someone

Who'll set my heart free

Nice to hold, when I'm tired

 

There's a ghost on the horizon

When I, go to bed

How can I fall asleep at night

How will I rest my head

 

Oh I'm scared of the middle place

Between light and nowhere

I don't want to be the one

Left in there, left in there

 

There's a man on the horizon

Wish that I'd go to bed

If I fall to his feet tonight

Will allow, rest my head

 

So here's hoping I will not drown

Or paralyze in light

And Godsend I don't want to go

To the seal's watershed

 

Hope there's someone

Who'll take care of me

When I die, will I go

 

Hope there's someone

Who'll set my heart free

Nice to hold, when I'm tired

 

Ooh

Ooh



***
Oooohh, oooooh, ja siin on minu arvuti klaviatuur täna:


Iga päev kraabin klahvide alt kuivanud piima ära ...
Kuidas see veel töötab....................?



...

Woah! Hea et ma mustandit vaatasin -- minu valitud versiooni Antony/Anohny laulust oli keelatud jagada! Mitte lihtsalt 'minu maal', vist keegi üldse ei tohtinud. Võibolla see videos olev segase sooga inimene ... tahtis, et teda oleks võimalik näha, aga poleks võimalik soss-soss-soss ... sisistada ja susistada tema kohta inetusi ?...

💖💖💖

Comments

Väga hea lugu.
Üllatas mind meeldivalt.
karikate emand said…
Nii tore! :)
See on albumi "I Am A Bird Now" avalugu ja tervikuna see album meeldib mulle kõige rohkem

Esimene -- Nimi oligi Antony And The Johnsons" sisaldab ka häid lugusid, kuid kaht viimast albumit mu hammas ei võta.

Kahjuks on tal nii palju imehäid laule või nende versioone, mida tema albumitel pole, võibolla kusagil koostööalbumitel on...

Näiteks tema "The Lake" (E.A.Poe luuletuse järgi) on ka hästi pehme ja kasvab väga ilusasti ja ... orgaaniliselt :D, hästi loomulikult.

https://www.youtube.com/watch?v=tg994BPCOIo

Oh ... aga ... seda ma äkki juba olen jaganud :D
mercredi said…
Seda Hando Runneli teksti on kasutatud filmis "Arabella, mereröövli tütar". Vt alates 34. minutist: https://www.youtube.com/watch?v=LeVxOyAa6gQ&ab_channel=PulgajussiLatiPats
karikate emand said…
<3
Ma tian, ma olen 43! :)
Minuvanused kõik teavad seda filmi nagu kõige hirmsamat ja armsamat õudusunenägu :)

Popular Posts