Hmm ...

 Mul eile juba hommikust saadik süda vastikult puperdas ... Pulss tegelikult oli 105, mis on üsna normaalne minu puhul, kui ma istun --- ei tea, miks see nii ebamugav tundus ... Ma ei osanud muud paremat teha, kui võtsin lõpuks kaks xanaxit ja oma unerohud ja jäin magama. Magasin kaheksa tundi ja ärkasin kell 10 õhtul, tore! Vahetasin Messengeris mõned laused ja ... jäin uuesti magama. Ja see on kordunud kuni praeguse hetkeni ... Ärkan ja vajun päris ruttu jälle ära! Kell on kaheksa, nii et ma olen 20 tundi maganud ... Pole sugugi kindel, et 'nõiaring on murtud' ... 🙄

/////

Edit: --- võrdluseks, praegu pesin hambaid, musitasin Meest, ja koorisin mõned sardellid ette, kuna olin praegu hästi rahulik -- neid on hirmus koorida, kui tahad käbedamini edasi saada --- tulin oma tuppa, istusin maha, vahtisin natuke ringi, et mida hommikusöögini teha ... ja kuna vererõhuaparaat oli eilsest mul siin voodijalutsis, mõtlesin, et mõõdan - nüüd oli pulss 132! Kah täiesti normaalne, kui olen seisnud/kõndinud, ja pole sugugi nii vilets tunne kui eile ... aga päris mõnus ka pole ...

Oleks nii mugav sellest maisest kehast ükskord lõplikult lahti saada, aga ... :) .... well ... nii tubli ma veel pole :)

/////

Kogu see aeg on mul mänginud üks laul ...

Ma hakkasin juba seda laulu kahtlustama :D

Ärge siis igaks juhuks kuulake, kui on tähtis, et te magama ei jääks 😁