Päevad, mis ajasid segadusse

 Väiku arvuti hakkas natu vähem kui nädal tagasi andma seda teadet, et aku on omadega läbi ja tuleb välja vahetada. Väiku palus uut akut, kuid kuna ta arvuti on üsna vana (minu üle-eelmine arvuti!) ja mõned klahvid üldse ei töötagi (ta kasutab USB kaudu liidetavat klaviatuuri), siis .... enne aku tellimist mõtlesin ma Mehega rääkida, et kas poleks mõistlikum uus arvuti osta? 

Lükkasin seda mõned päevad edasi, sest ei jaksanud, aga kui rääkisin (üleeile), siis Mees ütles kohe, et mittetoimivale arvutile uue aku ostmine on rumal, võtame ikka uue arvuti. Ja tema veendumus oli nii kindel, et ma ... olin mõelnud tasapisi liikuda, nagu ikka, kuid ... tellisingi talle arvuti ära, maksin KOGU SUMMA kohe ära ja ... olen seetõttu olnud veidi ... 'eksalteeritud' viimased kolm päeva.

Sellistel päevadel ma ei saa kirjutada päevikutesse ja tavaliselt ma istun YouTube'is ja ootan lahendust asjale.

Ja ka tänase päeva veetsin YT's ja kuulasin suva meelelahutust ja ... nutsin palju palju kordi, sest nägin nii palju ilusat ... ja hakkasin mõtlema, et ... ma ütlen inimestele päris sageli, et ma pole nutusuu, hoolimata teismelisena ravi katkestamise tõttu füüsiliselt/biokeemiliselt krooniliseks muutunud depressioonist. Depressioon ei pane mind nutma, mu sügavikud on väga uljad ja ekspressiivsed, pigem. Kuid ma võin 30 korda päevas nutta YouTube'ist laululapsi ja armsaid loomi vaadates. Ja samade videote puhul ikka ja jälle! Kui keegi on hästi vapper, siis ma hakkan nutma. Ja see on nagu .... happy-crying.

Inimesed saavad aru sellest, mida nad on (olnud) sunnitud teadmiseks võtma. Ma ise tahaksin natuke muuta seda nišimõtlemist, et depressioon tähendab kurvameelsust. Absoluutselt mitte! St mitte ilmtingimata. Ma olen vaikne ja kurb kui ma kuulen enesetapjate lähedasi rääkimas sellest, et surm oli, PIDI OLEMA õnnetus (ta kogemata sõi 20 xanaxit ja jalutas poolalasti talvisesse metsa magama, või lihtsalt mängis silmusega ja kogemata ei saanudki ära ...), SEST ... see inimene rääkis tulevikuplaanidest. 

See inimene võis 40 aastat iga päev enesetapusooviga võidelda ja plaanid on eelkõige enda veenmiseks. See, et suitsiidne inimene räägib tulevikust, päris päris päris 100% kindlalt ei tähenda, et ta iga 5 minuti tagant, neist plaanidest rääkides, ennast ära tappa ei taha. Iga enesetapja võitleb selle sooviga pikemat aega. Iga enesetapja püüab ennast veenda, et tal on tulevik.

Ja seda tean ma just küll enda pealt. Sa räägid, nagu sul oleks tulevik ka siis, kui sa pole kindel, et sa jaksad veel järgmised viis tundi vastu pidada. Sest sa peidad ju seda kõike. Mõnikord 40+ aastat! Kuni siis asjaolude kokkulangemisel tuleb päev, mil ........

Kuid seda ei tohi lahkunu lähedastele öelda, sest ... neil on VAJA seda illusiooni, et juhtus õnnetus.

Anyway, me saime just arvuti Omniva pakiautomaadist kätte, me saime selle tööle, VT juba kasutab seda ja on väga õnnelik! :) Ta ise muidu üldse ei tahtnud uut arvutit, sest autistlikuna ta ei taha mitte midagi uut näha ega katsuda :D

Kuid ma pole kindel, millal ma nii palju maha rahunen, et kirjapulka kindlalt käes hoida saan ja päevikupildid tulevad :D

Lihtsalt, et kui ma nüüd nädalake ei postita, siis midagi hullu pole, ma olen õnnepisaratest väsinud lihtsalt! :D

Musi! :)