Esmaspäev, 6. september
Täna pidin jälle kodust väljas käima ...
Pärast seda sõin väga maitsva pistaatsiajäätise ja ... jäin mitmeks tunniks magama :D
Ma kohvi ei taha praegu, aga Väiku andis mulle oma lemmiktee - vist Lipton, kirss hibiskusega? Lõhnab imeliselt, praegu on joomiseks liiga tuline :) Loodan, et ei pea alati kohv olema, kuigi bloginimi justkui lubab ...
Eilsed leheküljed ...
Ma pidin poole teksti pealt tindiballooni vahetama ... Uus tint on märksa tumedam, mulle meeldis see heledam rohkem ...
Valeinfo! - ei hakatud kütma tegelikult ...
Lihtsalt proovi tehti, kas torud töötavad ...
Ainus Tiibeti-motiividega kleepeteip, mida näinud olen ... muidugi pidin ostma! :D
Ja ikka Hiinast :D
See koht on udune, aga ... lugesin ühe tüdruku vastust onklile, kes temaga flirtida üritas ja lõpuks viisakalt küsis, kas tüdruk tahaks tema ... tilla-tollat näha?
See oli noor tüdruk, laps lausa, aga vastas: "STFU you ugly shrimp dicked bastard!" 😂
Mul oli see ühe paberilehekese peal hästi kaua ... ootasin, kuni see mind enam naerma ei aja, aga ... siiani ajab ja nii ma 'inkorporeerisin' selle siia lehele ühe tühiku peale ja viskasin paberitüki lõpuks minema :D
Hmm ...
Ei teagi, miks nii palju pilte tegin ...
Comments
Sa muidudgi ei pea vastama, lihtsalt olen teinekord mõelnud.
Terevitades, Soodoma
Süsteem oli, mulle ei meeldinud selle juures, et ma tahtsin kõiki neid asju, mis mul on, kogu aeg näha - ka harilikke pliiatseid, kustukumme, kirjaklambreid! Need täitsid mu rõõmuga. Mul on karpides jumal teab, mis ajast alles veel kingipaberiribasid, ajalehtede ühevärvilisi laike reklaamidest, jõupaberiribasid päevikukollaažide jaoks ... Kuid kui pudipadi lauale laduda (mida ma enne praegusi raamatuid tegin), hakkavad nad imekiiresti tolmu koguma ja väga raske on neid puhastada. Olen kogunud ja kogunud lootes, et hakkan ühel päeval ilusaid päevikuid kirjutama. Paraku, kuigi armastan värve, on minu jaoks ilusad ainult need päevikud, kus kirjutan ainult mustaga ja kasutan mustvalgeid pilte! :D Aga TEHA meeldib mulle kirjumirjusid.
Kui elukest antakse, siis ehk loen üle ... Vanasti viskasin vanad päevikud lihtsalt ära, sest neid sai palju ... Nüüd, koos kogu selle tiluliluga nagu ei raatsi ära visata. Nad on mu diivanilaua seinapoolses, kättesaamatus riiuliosas, üle meetri kõrgune hunnik kindlasti, nad on kuues hunnikus mul. Paar annab veel lisada :D
Kui mul mõni lehekülg ilusasti välja tuleb (ammu pole tulnud), siis küll näitan Väikule ja Mehele :D Mees rõõmustab (ja soovitab blogisse panna!), Väiku ütleb, et see on tõesti kena. Kui ta vaatab mu juhuslikke, käsilolevaid lehekülgi, siis ta ohkab: "Ja sa ikka püüad ...!" :D
Ma võin kleepse osta, aga head maitset mitte :D
Mul on nüüd kleepse ja kollaažikraami kogunenud nii palju, et ENAM POLE HEAD SÜSTEEMI!
Ja selle pärast ma nüüd kasutan ka lõpuks :)
Ma paari süsteemi näitan hilisemates postitustes :)
Mis neist saab pärast surma ... Äkki keegi annab oma lastele mängimiseks? Mu õde on öelnud, et ma enam ära ei viskaks, vaid annaks talle. Ma pole andnud, aga ära ka pole enam visanud :D
Musi! :)