EMO ja sinikad

Me siin peres oleme tähtpäevade osas väga ükskõiksed ja teeme kartulisalatit siis, kui isu on, mitte siis, kui tähtpäev tuleb. Ja Väiku muidugi saab kingitusi, Mees tavaliselt saab, kui pole väga kiire, sest tema tahab ainult vajalikke asju (nii et - neid on KOHE vaja! :D), ja mina loen kingituseks kogu selle paberi-pliiatsikraami, millega ma SHEINist asju ostes korvi täidan, et 20% hinnaalandust kätte saada :D

Homme saab meil 22 abieluaastat täis ja ma ei tea, mis minuga sel aastal lahti on: ma olen nii sentimentaalne ja emotsionaalne olnud kuidagi, mõtlen sellele obsessiivselt. Näiteks täna ärkasin väga põnevast unenäost ja unustasin selle ära, kuna nii kui telefoni kinni panin, hakkasin mõtlema, et homme on 28. august ja 22 aastat ja nii edasi! :D

Vaatan üht tõsielusarja Shahs of Sunset; keegi nutab - minul ka pisar silmas, keegi naerab, mina ka lõkerdan. Mul läks maal tabletidosaator-dispenser katki - äkki ma ei suuda oma ravimeid meeles pidada ilma selleta. Tähendab, ma tean, et ma ei suuda, aga olen lootnud, et kui ma hommikuse tableti õhtul võtan, või et kui võtan kaks hommikust tabletti mitmetunnise vahega, siis pole ka hullu. Õhtusi ma päris võtmata ei unusta, sest kui mul kell pool kaks silm särab (või - märg on), saan ma aru, et ilmselt ei võtnud tablette, sest ilma nendeta ma ei maga. Aga jälle - mina ostsin enda tabletikarbi Eestist 27 euroga ja SheInist Väikule 4 euroga (miinus 20%!!! :D). Kas tuleb selle pärast uus ostukorvike kokku klopsida? :D

Otsisin isegi välja, mis kingitus olema peaks (on sellised listid loodud, ma vaatasin seda siin) - 22. aastapäev on veeteemaline, näiteks spaanädalavahetus või akvaarium ... Kingituste mõtlemine on mulle raske, õnneks ma ei käigi enam ammu sünnipäevadel, Väikuga ma teen nii, et kogun tema jaoks kingitusi kümme kuud ja siis oktoobis jagan kahte võrdsesse hunnikusse: sünnipäev ja jõulud.

Eelmisel aastal oli see pudi nii sikisakiline või suur ja pehme, et ma ei hakanud kinke pakkima, need oleksid koledad pakid tulnud, ja me tegime hoopis nii, et ma panen kingikoti Väiku selja taha, et ta ei näeks, võtan sealt ükshaaval asju ja tema proovib silmad kinni katsumise peale ära arvata, mis see on, riiete puhul ka, mis värvi see on, raamatu puhul, mis teemaline on jne ... Vaadata võib kohe, kui ta on oma pakkumise teinud, andmata kingid on ju selja taga peidus ... Väga lõbus oli! :D

Ma tõesti loodan, et homme saab mu emotsionaalne aeg otsa, ma ei jaksa nii tundlik olla, mul läheb süda lõhki....! 

Viimased päevikupildid on teisipäevased, vahepeal ei saanud unenägude kirjapanemisegagi hakkama!

Vahelehega olin seekord mugav ja kleepisin ajaleheartikli sellest, kuidas on tekkinud nõudmine, et vereülekandeks vajalik veri võetaks inimestelt, kes esiteks pole vaktsineeritud ja teiseks - pole koroonat põdenud. Ulmeline ootus, neid inimesi jääb kiirest järjest vähemaks ja vähemaks. 

See tähendab -- minu jaoks on vaktsiinihirm veider juba ainult selle pärast, et vaktsiinivastased usuvad kas seda, et teadlased, tervisehoiutöötajad ja poliitikud üle kogu maailma valetavad vaktsiinide tarvilikkuse ja riskide kohta ning et vaktsiin tegelikult tapab ja nõrgestab inimesi rohkem veel kui koroona - meile antakse vale statistika lihtsalt!, või nad lihtsalt usuvad, et nad teavad kogu maailma teadlastest ja meedikutest rohkem. Mõlemad hoiakud on minu silmis täiesti pöörased.

Mis puutub sellesse, et vaktsiin muudab meie DNA'd ... -- muutuste tõttu DNA's sai ainuraksest ahv ja ahvist inimene, DNA muutub kogu aeg natuke. Mis seal siis ikka nii väga on, kui see ka tõeks osutub.

Samas oleks väga huvitav, kui ma kahekümne aasta pärast seda loeksin ja ... tegelikult ongi maailmas järel veel ainult ... pool miljardit inimest, kuna vaktsiin tegi meid viljatuks või põhjustas väärarenguid. Ega see tarkus muidu ei taha tulla, kui sa vahel ei eksi ka, mida suuremalt ja avalikumalt, seda parem! :D Alandlikkuse õppetunnid kuluvad ikka vahel ära :D