Attitude journal

Eilsed päevikud, kaunistatud suvalise sodi ja pudi ja juppidega :D

Üks mu ammune, armas, värviliste lehtedega tsitaadimärkmik ...

Alguses püüdsin tõesti värvidest ja teemadest kinni pidada, aga nüüd on lihtsalt hea meel, et pole veel lagunema hakanud :)

Tegelikult on need leheküljed minu lemmikvärvi, hallikassinised ja teema paremal all on:

deep reflections :)

Ja siin üks järjekordne odav hiina-ime, mida tahaks ruttu kasutusele võtta, kuigi ta on mõeldud pigem aastaks, kui suva kohalt alustamiseks (nädalaid on märkmikus natuke rohkem kui ühes aastas).

Kuna mul selliseid igapäevaseid teemamärkmikke juba on, mõtlen, et ... mida ma seal träkin?

Gratitude journal on mul puudu, kuid mu päevad on ju nii ühte nägu, nagu ikka, kui suhtlemist väldid ... Mul pigem tuleks attitude journal ;)

Aga need ätituudid ei taha siia eriti mahtuda ...

Näiteks üks eilne ätituud:

Kui ma kuulen inimeste pahameelt selle üle, kuidas Haigekassa mingit ravimit või ravi ei kompenseeri, siis ma unistan virtuaalreaalsuse olemasolust, kus Haigekassa ja konkreetsed meditsiinikeskused näitavad raha, mis neil ravimite ja teenuste jaoks olemas on, ja inimesed ise annavad hääle, kas midagi kompenseerida või mitte, ja samal ajal näevad, kuidas rahakott lihtsalt tühjaks saab. Ja valel ajal haigestunute jaoks oleks võimalus raha anda, kui arvad, et nad peavad saama mingi teenuse ja endal raha on. Huvitav, kui kaua antaks? Praegu on suhtumine lihtsalt selline nagu riigil lihtsalt PEAB RAHA OLEMA. Olgu olla! Aga see peaks olema virtuaalreaalsus, sest kui inimesed ise hakkasid riigi raha jagamiseks hääletama, läheks kõik üsna uppi. Samas oleks nii tohutult põnev teada, mis sfääre siis tegelikult rohkem toetataks? Mina näiteks viskaks suure hunniku looduskaitse alla, ja et linnades oleks iga kolme suurte majadega tänava vahel suur, paljude pinkidega park, põllumehed saaksid tohutult palju toetust ja kartulit, piima ja muna saaks igaüks poolmuidu. Linnaliinid odavaks, linnasisene autosõit kalliks. Ma ei näe läbi, kus, millal, miks ja kuidas, kuid olen kindel, et midagi läheks kõvasti viltu, kui ma selle tegelikkusesse toppida saaksin, sest kui ei läheks, kui selleks raha oleks, oleks seda juba tehtud. Igaüks võitleks enda huvide eest selles virtuaalreaalsuses ja see annaks võimaluse teada saada, mida me siis tegelikult ootame riigilt :D Sest kõik on ju alati raha taga kinni. Ma kahtlustan, et selgub, et me laseme oma kalli riigi kiiremini põhja kui 'ahned poliitikud' ja spetsialistid, kes neid nõustavad.

Hiinlased on nii poeetilised.

Inglise keele kasutamine on moes.

Nende tõlked on sageli meeletult lõbustavad, nagu mul üks paberikomplekt 

"ABORT your dreams" :D

Siin on:

Say over again

and yet once over

That you dost

love me.

Though the 

word repeated.

(Again)

Väga armas sellegipoolest :)

Nad püüavad nii poeetiliseks teha need paberivärgid, that's cute! :)

* * *

Tänane mjuusika: