23. august

 Eilne päev oli selline pettumus: ma ei jäänud küll iga istulitõusmise pärast kohe magama, kuid ... ikka veetsin terve päeva Šahhe vahtides. Kuna see on niisama vaatamiseks liiga igav, mängisin selle kuulamise ja piilumisega samaaegselt mingisugist Blokudoku telefonimängu :D ja sain turniiril esipositsioonile. Tõenäoliselt kolm inimest mängis ainult, sest ma olen ka kaks korda suurema skoori saanud, aga mitte turniiripäeval :D

Päevikut praktiliselt ei kirjutanud ...

... aga tegin paar vahelehte ära (tindi läbitulemise tõttu pean iga teise lehevahe täis kleepima, muidu on iga lehekülge raske lugeda ...

Ja täna tegelikult magasin jälle 10 tundi öösel, aukudega küll, aukude täitmiseks kuulan ma YouTube'ist päris inimestega päriselt juhtunud jamasid, mille paljud juutuuberid kokku korjavad ja kenaks jutukoguks klopsivad, kestavad need 20 minutist 6 tunnini ...

Ja mul oli hommikul tänu märkmetele meeles viis erinevat unenägu, millest ühes oli mu sisehääl (või nähtamatu tegelane) nii küüniline, et unenäo inim-mina tardus üllatusest, suu ammuli - omaenda sisehääle peale(?). Nimelt olin ma ühes majas, mille katus lasi läbi, nii et majaomanik ilmselt oli kas silmapaistvalt vaene või mitteettevõtlik. Igal juhul vaatasin, kus vähem sisse tilgub ja mu sisehääl (või mis iganes see oli, see oli nagu mina oleks toas ja kusagilt raadiost tuleb jutustaja, kes kirjeldab ja nõu annab :D ) soovitab: "Vali kõige kõrvalejäetum mees, tee talle mõned komplimendid ja edaspidi täidab ta usinasti sinu soove, et kasvõi korraks veel end väärtuslikuna tunda ainsa inimese abil, kes on teda tunnustanud." Mu enda reaktsioon oli kohe O ...maigaad? What the hell? Who ARE you? ... Olin nii liinist välja löödud, et ime, et üles ei ärganud ... See oli tõesti väga veider ... Eww!