Ususaladus ehk libera my sweet ass

Nii "kena", et kui mul pole oma arvutit, siis tekib paari nädalaga mitu jutupahvakut, mida nagu ilmtingimata peaks ilmarahvale rääkima, kuigi ainult enda pärast, mitte, et see teiste inimeste elu paremaks teeks. Ma järeldan, et olen nagu meie kunagine toitumis- ja psüühikahäiretega kass, kes tohutud tantsud maha pidas, et nuiata endale kurki, arbuusi, peterselli, brokolit ja melonit ..., aga baklažaan, mida ta sama innukalt nõudis, ajas ta oksele ... :) Chin-chin! :) (aga ... oh, kui ilus ja mõnus ta oli ... mis siis, et psühhopaat, kes tuli Issakese maamajja maapagulusse saata). Igal juhul - vaja on kindlasti nimelt seda, milleks pole sobiv koht või aeg (või magu) :P Kuid mis meie Tiigrikesse puutub, siis linnupesade lõhkirebimine sobis talle ilmselgelt rohkem, kui meie toidunõude purustamine ja rõdunaabrite korterite segipööramine. (The cat wus a freaking psycho, I'm tellin' ya! Kuid samas ka vastupandamatult võluv.)

Aga jaa, täna painavad mind kristlusemõtted, kuid arvestage, et Meerikamaa kristlusega puutun ma eelkõige kokku true crime tõsieluseriaalide kaudu, nii et ... kas mul on õige pilt? Ma ei tea. Ehk vast mitte. Kuid ega neil endil selgem pilt ole :D

Nende seriaalide tõttu jääb mulje, et terve USA on täis imelikke inimesi, kes hindavad kristlust ja ennast kristlaseks, kuid ise on ... noh ..., mittelahked, mittekenad. Ainult siis, kui nad noorelt surevad, räägitakse, kui head kristlased nad olid ja -- nad isegi laulsid kirikukooris! Nagu päriselt - nii head tüdrukud!, sest kirikukoor on ju praktiliselt seesama mis inglikoor, eksole!?!?!?

Olles lugenud vanemaid eesti-asju Oskar Lutsult ja Tammsaarelt, hakkab meis, eestlastes, tasapisi pead tõstma arusaam, et pühapäeviti sõideti oma parimais riideis kirikusse mitte (ainult või peamiselt) usuhardusest, vaid ... sa nägid seal teisi külaelanikke, seal kuulutati maha kihlatud ja sünnid/ristitud/leerilapsed, kirikus anti edasi olulist infot, mis sidus inimesed saatuse poolest ühte (nagu: mitte ainult sinu kartul ei mädanenud ligeda suve tõttu ära, vaid kõigil teistel ka) ja see külakirikumajake, ükskõik kui tagasihoidlik ta oli -- tal olid ikka vitraažaknad, mõned maalid, kujud ja ... kirikukoor. Paljud kirikukoorilauluseaded olid juba Bachi aegadest ja äkki isegi vanamuusika-aegadest (not sure!). Polnud tähtis, kui laulud alguses olid ladinakeelsed. Eestlastel on ladina keelt palju lihtsam hääldada kui ameeriklastel või prantslastel. Muidugi, ka  meie talurahval olid enam-vähem iga töö kohta omakeelsed laulud, kuid "organistid" (hah, ma pole kindel, et see on eestikeelne sõna ... ma pean silmas seda inimest, kes kirikus orelit mängib, seda ... noh ... torude/vilede ja pedaalidega suurt orelit / ma ei pea silmas 'organiseerijat' - mu oma friiking logisev sõnavara ajab mind keset suur  juttu kimbatusse! džiisus!) puhusid elu sisse mitte ainult oreliviledesse vaid ka inimestesse, kes olid valmis laulma ja laskma laulul oma "hinge ülendada". Jutumärgid ainult selle pärast, et see kõlab sentimentaalselt, kuid ma olen 100% kindel, et taluinimesed muutusid emotsionaalselt igapühapäevase kirikusistumise/-laulmise käigus ja kogesid mingitlaadi hingeülenemist, mida nad oma igapäevaste kapsavagude ja lehmanisade vahel ei kogenud.      _____ Välja ________ arvatud _____ "nõiad". Viimased päris kindlasti kogesid eluimesid palju intensiivsemalt kui kirikulised.

Aga jaa ... Kui sa oled 6 päeva veetnud "lojuste" ja inimeste hulgas, kes ainult ühmatavad kas halvustavalt või heakskiitvalt sinu verbaalsete-vokaalsete väljasirutumiste peale, siis seitsmenda-päeva-kirik oli midagi (sinumaailma) kõige ilusamat oma ilukõne, mõistujuttude, ebatavalise arhitektuuri ja ... EELKÕIGE - laulu ja muusikaharmooniatega ("Alguses oli sõna/kosmiline heli."). Sa näed 6 päeva ainult villa, udaraid, jahu ja naereid, kuid seitsmendal päeval näed sa eluilu. Kuus päeva nädalast sa mõtled elu laiuse peale (kuidas rohkem saada), seitsmendal päeval visatakse sulle rüppe elu sügavusetunnetus. Nii et ... mul on kahju näha ameeriklasi halvustamas kristlasi. Isegi minul neist nii kaugel ja silmapaistvalt ateistlikul maal/riigis on võimalik näha, miks kirik võib olla kõige ilusam asi inimese näkases elus :D Eee, okei, ma vastan nüüd iseendale kummutavalt: ameeriklasi keerab kristluse vastu just see, et mõnedki neile isiklikult tuttavad usuprääksujad on 'vastikud, silmakirjalikud inimesed'. Meil, Eestis, ei tule see nii esile, sest meie kristlased pole bravuurikad ja hüsteerilised. On raske lahutada filosoofiat selle kummardajatest. Ükskõik, kui mõistlikud me olla sooviksime - me peame lihtsalt ootama ja lootma, et ühel hetkel me seda oleme - ja enamik meist mõnikord ägestub, kuigi pole mõtet. Kui meis on kibedust ja solvumist, siis soovime, et seda poleks, või et me sellest üle oleksime, kuid me ei saa üle-olemist mõistuse abil genereerida. Tean hingekibeduse ja andestamise teemal seda, et ükskõik, kui väga me iseenda nimel ei sooviks, et me oleksime andestanud, pole see mitte kunagi tahtejõu ja mõistuse abil juhitav protsess. Andestamine (ka endale andestamine) on asi, mis juhtub, kui me parasjagu ei vaata. Kui me taipame, et oleme viimasel ajal olnud "kergemad", on meil võimalik uurida, milline kivi meie südamelt langes. Me ei saa ise andestada, andestamine on midagi, mis meiega juhtub ja me saame tagant järele teada/aru, et oleme andestanud - mis on minu meelest veel palju imelisem, kui otsuse tõttu andestamine (mis väga sageli jääb illusiooniks) :) Mulle on alati meeldinud elupunktid, kus ma saan aru, et miski, mille poole püüdlemise ma saamatusetunde tõttu lõpetasin, on siiski saavutatud - ilma minu pingutuse ja tähelepanuta :)

Veel üks asi. Ma ei tea 100%, kuid ... ummm, minu teada kõigis kristlusekanti jäävates kirikutes on lauluraamatud ja kooslaulmised. (Pead ei anna! :D ) Ma kujutlen, et 100% inimestest, kes on keskkoolis ja/või hiljem kooris laulnud, teavad/on kogenud, kui energiatmuutev on kooslaulmine - ja ERITI mitmehäälne, kui lauljad ilusti ikka kannavad oma harmooniarida. Kui mina olen olnud kooris, kus kõik hääled ilusasti välja veavad selle, mida nad peavad kuuldavale tooma, siis olen pidanud mõnikord vait jääma ja ilu tõttu sündinud harrast nuttu alla neelama. See ilu on mu hääle murdnud - ma ei saanud enam kaasa laulda, ma sain ainult lauast kinni hoida ja neelatada ... Ja isegi vanad eestlased tegid ju iga töö jaoks omad laulud ja "teised hääled" sündisid väga endastmõistetava ja loomulikuna. Algviis tekitas/tingis toetavad harmooniad.  Laulujoru hakkas elama, see käivitas teisi inimesi, muutis nad elusamaks. Laulmine polnud kohustuslik, kuid kui joru peale tuli, haaras see sageli ka kõrvalseisjaid (kui mina hakkan laulemaie, siis jääb küla kuulamaie!) Minu emapoolne vanaema Elfriede laulis ka koorides ja ta laulis raadioga laule kaasa ja ma - käies tollal muusika eriklassis - hakkasin mõnikord spontaanselt laulma koha peal loodud "teist häält". Lihtsalt kaasa laulda oli igav ja mitte-eriline. Laul muutus mahukamaks/laiemadimensiooniliseks, kui lisada mitte veel üks põhimeloodiahääl, vaid kui lisada teise häälena avardav mõõde. Meie suhe polnud lähedane, kuid ma arvan, et suurim tunnustus, mis ma Mammalt iial sain oli siis, kui ma 'lasksin aga laulu lendamaie' toetava häälena, mitte põhimeloodiat kaasa lauldes. Ta oli üllatunud ja imetlev, et ma suutsin koha peal/eksprompt luua lauludele "teise hääle". Muidugi ... ma tegelikult ei loonud seda, see juba sisaldus selles laulus.

Olen aastaid püüdnud YouTube'ist leida "Libera Me, Domine" versiooni, mida õpetati ühel aastal eesti kooridele Laulusildade (Bridges Of Song) festivali raames. Ma pole seda leidnud ja kuna see oli 1990 aasta kandis, siis ... ega ma vist leiagi. Kuigi tohutult tahaks - see oli imekena seade! Kas seda tõesti ei filmitud mitte üheski riigis, mis sellel laulufestivalil osales, üles? Seal olid isegi jaapanlased!!! Suur, imeline festival. Nii palju õudseid ja ilusaid mälestusi! 

See versioon meenutab mulle meie versiooni kõige rohkem, kuid mina laulsin tollal tütarlastekooris, seal polnud meessolisti, algusest peale oli see mitmehäälne tütarlastelaul.

Libera me, Domine, de morte aeterna, in die illa tremenda

Quando coeli movendi sunt et terra

Dum veneris iudicare saeculum per ignem.

Tremens factus sum ego, et timeo, dum discussio venerit, atque ventura ira

Quando cœli movendi sunt et terra.

Dies illa, dies irae, calamitatis et miseriæ, dies magna et amara valde

Dum veneris iudicare saeculum per ignem.

Requiem aeternam dona eis, Domine: et lux perpetua luceat eis.^[1]

Deliver me, O Lord, from death eternal on that fearful day,

When the heavens and the earth shall be moved,

When thou shalt come to judge the world by fire.

I am made to tremble, and I fear, till the judgment be upon us, and the coming wrath,

When the heavens and the earth shall be moved.

That day, day of wrath, calamity and misery, day of great and exceeding bitterness,

When thou shalt come to judge the world by fire.

Rest eternal grant unto them, O Lord: and let light perpetual shine upon them.

Ma muide oma peaga arvasin, et "libera me" peab tähendama "vabasta mind" ... wutever. Pealkiri on igatahes sellest inspireeritud :D

Meie Laulusilla-versioon oli ilusam :)

Ma jään mõneaastaste pausidega otsima Bridges of Song versiooni sellest laulust! :D 

Ma, muide, olen leidnud laulu pärast 15 aastast otsimist! :) Mu Mees töötas kunagi raadios ja ma tüütasin tema muusikatoimetuse kolleege :D Nad ei teadnud, millest ma räägin ... ja ega ma ise ka ei osanud tutvustada laulu, mida kunagi tirtsuna öösel raadiost kuulsin :D Paar fraasi oli meeles :D

See oli see laul :) - ja TÄPSELT see versioon, mida ma kuulsin toona :)

Lyrics

Alright then, Alright then

I'm gettin' tired of your shit
You don't never buy me nothin'
And every time you come around
You gotta bring Jim, John, Paul and Tyrone

Now, why can't we be by ourselves sometimes?
See, I've been having this on my mind
For a long time

I just want it to be you and me
Like it used to be, baby
But you don't know how to act
So matter of fact

I think you better call Tyrone
(Call him)
And tell him, come on, help you get your shit
(Come on, come on, come on)

You need to call Tyrone
(Call Him)
And tell him I said, come on

Now, every time I ask you for a little cash
You say no but turn right around
And ask me for some ass

Oh well, hold up, listen partner, I ain't no cheap thrill
'Cause Miss Badu's always comin' for real
And you know the deal

Every time we go somewhere
I gotta reach down in my purse
To pay your way and your homeboys way
And sometimes your cousin's way

When we all went out to eat
You made me ride in the backseat
And that ain't right, child
I said, that ain't right child

So I think you better call Tyrone
(Call him)
And tell him, come on, help you get your shit
(Come on, come on, come on)

You need to call Tyrone
(Call him)
But you can't use my phone

Oh, take my pills, pay my bills
I'm here to let you know that what I feel is real
(Call him)
Take the daylight with you, it's no thrill
(Come on, come on, come on)

It's gettin' late, no time to wait
You need to go on so I can meditate
(Call him)

Light my cone, sing my song
I don't give a damn if I'm right or wrong
(Call him)
Toodluu, toodluu, yade yadad dad dad dad
(Come on, come on, come on)

Day or night, wrong or right
Tell your boys to find another place to watch the fight
(Call him)
Don't make me go get Big Mike, oh

So, tell your boys at the liquor store
That you gon' need a place to go
(Call him)

I don't care but you gots to leave
You can tell 'em you broke up with me
(Come on, come on, come on)

I wanted you to massage my toes
But you rather play dominoes
(Call him)
So baby, get up off your knees and hands
And go and tell it to the preacher man

But first I think you better call Tyrone
(Call him)
And tell him come on help you get your shit
(Come on, come on, come on)

You need to call Tyrone
(Call him)
Hold up, but you can't use my phone

Source: Musixmatch

So there's still hope, beibs! There's still hope :)

Haa, aa.

Mu Õde kirjutas täna minu-Venna-Õe WhatsAppi kolmeses grupis, et ta saab vist nüüd Austraalia kodakondsuse.

Mina kirjutasin: "Their win, our loss."

Vend kirjutas, et ega see ju ei tähenda, et me oma Õest ilma jääme.

Õde lisas, et pigem saab temast kahepaikne ja ta ilmestas oma lauset konnapildiga.

Ja ma selle koha peal pidin tegema nalja, mille puhul ma mõtlesin, et nad ehk kumbki ei saa aru: ma kirjutasin: "Here's hopping!" :D 

Selgitus: "here's hoping" tähendab "loodame", "hopping" on /konna/hüpe :)

Mulle tundub, et Õde sai naljast aru :D ..., et see polnud kirjaviga :D

Aga ma näen siin üht ... mitte küll konna, aga kaheksajalga: ma arvan, et Mees tahab oma arvutit tagasi :D

So, haa, bye luvz! =)