Pooleli
(Naljakas on seda pealkirja kasutada, kuna minu guuglikontol kõige rohkem järjehoidjaid ja alakatalooge sisaldava kataloogi - mida ma iga päev mitukümmend korda kasutan - nimi on "POOLELI". Esimene alakataloog oli pealkirjaga "homne", sest ma olin need artiklid/lehed päeval avanud, kuid polnud jõudnud nendega tegeleda. Sellesse hakkas omakorda tekkima alakatalooge, kuna ma ei viitsinud lõputult alla kerida. Tegin uue kataloogi "POOLELI" kausta, nimega "eilne" - selles mõttes, et enne kui sa homse kallale lähed, tee eilsed asjad lõpuni. Kuid kogu aeg pidin tegema uusi "otsekohe", "kiire", "iga päev" jne katalooge ... nüüd on mul "POOLELI" kaustas kümneid tuhandeid linke ... ja ma ikka iga päev salvestan juurde ...
Ma arvan, et see näitab lihtsalt seda, et ma olen optimist! 😎 )
Anyway, praegu on mul pooleli Pablo Neruda memuaarid ja ma mõtlen seksile tema raamatus. Need kogemused, millest ta küllaltki napilt ja maitsekalt räägib, oleks kaasosaliste-naisterahvaste silmis kindlasti hoopis teise värvinguga, mitte nii, et "olin nii andekas, tark ja võluv, et mul polnudki vaja suurt midagi teha". "See naine andus mulle nii, too naine naa." Naised räägiksid sellest palju erilisemalt. Ja mulle isegi meeldib (mitte "pigem meeldib", vaid päriselt meeldib) see tema mnemo-aaria. (Kuulge, ma tegin praegu nalja, aga äkki see ongi memuaaride etümoloogia :D! Lahe oleks! :D) Ikkagi ... naised annavad ja mehed võtavad, kuid samas pigem jääb mees häbisse ja muutub kiuslikuks kui naine, kes seksiga "hakkama ei saa". Kumb on seksuaalselt haavatavam?
/// Sorri, tuli meelde vana nali kohtufailidest (no sel ajal, kui inimesed räägivad, küsivad ja vastavad, paneb stsenograaf (stseenide kirjalikult jäädvustaja; selle sõna etümoloogiaga on küll kõik selge! - või läksin liiga hoogu??? :D - ma pole filoloog/semantik ega tegelikult midagi :D ...) kõik käbedasti kirja).
Küsija (ei mäleta, kas advokaat või prokurör): "Kas te olete seksuaalselt aktiivne?"
(Naissoost) vastaja: "Ei, ma lihtsalt leban seal."
😭😭😭 #facepalm
///
Ja huvitav, mõned aastad tagasi lugesin artiklit mingist seksinukkude-bordellist, kus selgus üks ootamatu ja väga ärikahjulik asjaolu: mehed klohmisid neid nukke! Nii et neid ei tulnud mitte ainult puhastada, vaid ka "paigata/lappida". Ja sellise "looma" päästab mees sageli valla ainult fantaasiates - kui aga luust ja lihast naine tema ees on, siis ... ei juhtu mitte kui mitte midagi. Hirmusid on liiga palju. Kui veidrad me, inimesed, ikka oleme!
/// Mu armsad - ma pean seda väga maitsetuks, aga ma teen teise lisanduse oma teksti. Sest see trügib peale. See on minu subjektiivne mälestus ühest Jüri Üdi luuletusest - ja palju võib olla teisiti, ma tõesti ei tea, aga ... mu mälus kõlab see nii:
Kuis on su vaimuelu seis?
Ei seisa nigu!
Kas tõstab pead ta ükskord meis kui väike vaene tigu?
Kas tõuseb ta kui päikene, kui lõpeb öö
ja - olles suur või väikene - teeb oma töö.
Juba esimesel korral kauges teismeeas, kui seda lugesin, tundus see mulle veidi lustakalt-falliline,
Ja paraku pole ma esmamuljest väga palju kaugemale saanud, kuigi ma mõtlen, et ma praegu kohe võiksin ehk internetist leida, kas see luuletus ikka on mul õigesti meeles. Aga ma ei taha. Mulle meeldivad mu isiklikud mängumaad. Mul pole kohustust ega vajadust olla tõsiseltvõetav. ///
---
Aa, ja mis veidrustesse puutub: kui ma otsustasin oma neli pooleliolevat raamatut läbi lugeda, tekkis mul unitõbi. Iga poole tunni tagant jään päris pikalt magama. Kõikide krimiseeriate lõpupaljastused jäävad mul nägemata, kuna suudan silmad lahti hoida 15-20 minutit, kuulata veel 5-10 minutit ja siis jään magama. Minu piraatleht aga kerimisi ja hiire ümbertõstmisi üldse ei toeta, nii et ... ei mingit kulminatsiooni! Ojah, elukeseke! 😶
Et mingid pildid ka saaks :)
Not a trace of doubt in my mind
I'm in love
I'm a believer, I couldn't leave her if I tried
Comments