Üks vanem lehevahe

 



Muide, ma olen aru saanud, et mul on oma "sisemise lapsega" väga hea side ja ... see on salapärase/märkamatu TÖÖ tulemus. 

Võin kahtlejatele kinnitada, et kuuldused meie "Sisemisest Lapsest" vastavad tõele: selline eraldiseisev 'olend' meie psüühikas/alateadvuses on olemas. Üks holistiline psühholoog ütles mulle sissejuhatuse ja kui ta mu omaette aastalt last otsima jättis=> ma nägin seda väikest tüdrukut millisekundi möödudes --- ja hakkasin otsekohe härdusest nutma! (Ja küsisin 'seansi' läbiviija käest šokeeritult: "Kes see on?" :D, sest tollal oli see sisemise lapse teema mulle tundmatu.)
Millega mul justkui pole kontakti, on minu "Kõrgem Mina". 
Inimesed, kes räägivad 'sisemisest lapsest', räägivad ka 'kõrgemast minast', nii et minu jaoks on see veidi segadusse ajav teema: kuidas ma üht nägin silmapilk ja teist üldse mitte; ma läbisin kujutluses umbes sada kilomeetrit koridore teda kohata lootes, kuid vastu ei tulnd muhvigi! Mõnikord ma mõtlen upsakalt, et ilmselt olen ma oma 'kõrgema minaga' juba samastunud ja sellepärast ei leia teda väljastpoolt :D




Hiina kleepsud :)


Ma ei oska seda seletada endalegi (ja mul on väga hea meel öelda, et ma olen 100% lõpetanud endalt endale aruandmiste nõudmise!), kuid ... mind häirib, kui mu blogil on palju lugejaid 😅

Ma tean, et see on midagi, millega ma kunagi töötada saan, kuid praegu pole mulle selge, miks mind häirib teadmine, et osa inimestest loeb mu blogi harjumusest või otsib siit midagi, mis blogis kunagi oli aga enam pole, sest ma muutun. Ma tunnen nagu, et ma petan inimesi/valmistan neile pettumuse.

Sellepärast seda blogi ei saa ma 'reklaamida' millegi muuna kui päevikupiltide blogina.

Ma ei tea, miks keegi seda näha peaks tahtma, aga armas on näha, et natuke ikka tahetakse :)

Armas on, kuni 'liiga palju tähelepanu' ei tule :D



Istusin täna psühhiaatri ukse taga ja minu kõrvale maandus üks ka umbes neljakümnendates paarike. Ajasid omavahel juttu, naine tundus olevat selline rahulik, tasakaalustav jõud ja mees oli lustakas, jutukas ja valjuhäälne. Järsku, ilma et ta varem mulle pilkugi heitnud oleks, keeras mees minu poole ja küsis: "Neiu, kas teie olete ka alkohoolik?" :D Mõlemad tundusid olevat väga lihtsad inimesed ja ma surusin endas alla kiusatuse teha nalja ja vastata urinal: "........ Ma pole neiu!" :D (Ehk siis - alkoholismist me ei räägi! :D) - kartsin, et nad ei saa aru, et ma tegin nalja. Vastasin siis: "Tahaks loota, et mitte!" Mees puhkes naerma ja ma tundsin, kuidas naisel pinge langes - ta oli muretsenud oma mehe sobimatu küsimuse peale. Mees ütles mulle sõbralikult, et ega ta ei arvanudki ja nüüd ma lubasin küll endale väikese nalja ja ütlesin: "Mhmh, ega keegi ei arva!" :D

Mul on tõesti selline nägu, et kõik kohe teavad, et ma ei 'prassi' kunagi, kuid tegelikult ma vahel ikka napsutan. Hiljuti jõime Mehega rummi ja ma praktiliselt rääkisin temaga edasi veel siis, kui ta oli juba 'põhku pugenud' ja silmake vajus aeg-ajalt kinni - lihtsalt pugesin talle rohkem kaissu ja näkku. Ma lõpetasin alles siis, kui ise tema kõrval poolelt sõnalt magama jäin :D Kell siis oli viis. :) Järgmisel päeval vabandasin ja küsisin, miks ta mind ära ei ajanud ja ta tunnistas, et ta püüdis mõned korrad mainida küll, et ta tahaks magama jääda 😭😭😭 (Aga ta ütles, et see oli imetore ja see on uskumatu, kuidas me teineteist iga aastaga järjest rohkem armastame, kuigi see tundub võimatu.)


Let me put the water in the bowl for your wounds, bäib.

My mouth is wet, don't you forget, don't you lose mäi!


Valges on selle laulja-tüdruku päris-ema! :)
Ma tahaks ka oma linnupojaraasule selline vinge emme olla :)


Bye, me luvz! 💖🙏💖

Comments

Popular Posts